Ülgase: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Maemees (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: viitemalli süntaksiparandusi
10. rida:
Küla piirneb läänes [[Saviranna]] ja [[Kallavere]]ga, edelas [[Maardu]] linnaga, lõunas [[Võerdla]] ja [[Rebala]] külaga ning idas [[Kostiranna]]ga. Põhja pool asub [[Soome laht]]. Tallinna uus prügila asub Ülgasest lõunas.
 
[[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas külas 84 inimest. Neist 73 (86,9%) olid eestlased. <ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref>
 
[[Pilt:Ülgase mine, Sept 2010.jpg|pisi|[[Ülgase fosforiidikaevandus]]e käigud]]
Küla on tuntud [[1920. aastad|1920. aastatel]] loodud [[fosforiit|fosforiidi]][[kaevandus]]e poolest. Tänapäevani on alles ja osaliselt läbitavad kaevanduskäigud, mis algavad [[Ülgase pank|Ülgase pangast]]. Kaevanduskäikudes talvituvad [[nahkhiir]]ed. [[2018]]. aasta detsembrist kuni [[2021]]. aasta suveni parandab ELF Ülgasel projekti „[[Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis]]‟ raames [[Tiigilendlane|tiigilendlaste]] talvitusolusid.<ref>{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=http://elfond.ee/nahkhiired|Pealkiripealkiri=Nahkhiired Eesti looduses|Väljaanneväljaanne=Eestimaa Looduse Fond|Väljaandjaväljaandja=[[SA Eestimaa Looduse Fond]]|Aegaeg=|Kasutatudvaadatud=|Arhiivimisurlarhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180311132426/http://elfond.ee/nahkhiired|arhiivimisaeg=2018-03-11}}</ref> Kaevanduse juurest viis enne [[1940. aastad|1940. aastaid]] [[raudtee]] [[Koljuots]]a, kus asus sadam, mille kaudu fosforiiti mujale veeti.
 
Nõukogude ajal on fosforiidi kaevandamine maastikku põhjalikult muutnud. Künkad küündivad küla lõunaosas 65 meetrini merepinnast.