Õigeusk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Tühistatud
Kas istudes ei saa Jumalat teenida?
Märgis: Tühistatud
10. rida:
Sõna "õigeusk" tuleb kreekakeelsest sõnast ''orthodoxia'' (ὀρθοδοξία), mis koosneb kahest sõnast, ''orthos'' (ορθός), mis tähendab 'sirget' või 'õiget', ja ''doxa'' (δόξα), mis tähendab 'arvamust', 'otsustust', 'austust' ja 'ülistust'. 
 
Õigeusu kirik tunnistab [[Kristus]]e nii jumalikku kui ka inimlikku loomust, tunnistab [[Kolmainsus|Kolmainu Jumala]] – Jumal Isa, Jumal Poja ja Jumal Püha Vaimu ühtset jumalikkust. Õigeusu kirikus kasutatakse [[Nikaia usutunnistus]]t. Seda loetakse kirikus igal armulauaga jumalateenistusel ning ka igal kesköö- ja pärastõhtuteenistusel ning tunnistatakse pühalikult kristlikke [[dogma]]sid, millel on [[Piibel|Piibli]] järgi muutumatu ja püsiv autoriteet üleilmsete [[kirikukogud]]e õpetuslike määratlustena. Õigeuskliku elu sümboliseerib ''teeliseks olemine,'' seetõttu liigutakse ka pühakojas ringi, ei istuta, vaid teenitakse Jumalat. Palvetega peetakse meeles lahkunud lähedasi ning süüdatakse nende mälestuseks küünlaid. [[Ikoon]]i e igavikuakna ees kummardades ei kummarda usklik mitte kuju, vaid Jumalat, austades ka pühakut (süüdatakse palveküünlaid). "''Ikoon peegeldab Jumala ja tema pühakute ilu, asudes seega õigeusu vaimuliku kogemuse südames"''<ref>{{Raamatuviide|autor=Michel Quenot|pealkiri=Ikoon. Aken Kuningriiki|aasta=1998|koht=Tallinn|kirjastus=Logos|lehekülg=}}</ref>. Oma ''teel'' pöördub usklik juhatuse saamiseks Jumala poole, kes annab õpetust peamiselt [[Piibel|Pühakirja]] kaudu. [[Palve]] on uskliku südamest lähtuv pöördumine [[Kolmainsus|Kolmainu Jumala]] poole. Õigeusus on loomulik austada [[kirikuisad]]e ja [[pühak]]ute pärimust. [[Aleksandria Klemens|Aleksandria püha Klemens]] ütleb: "kõige suurem asi, mida võib õppida, on tunda iseennast, sest kui keegi tunneb iseennast, saab ta Jumalat tundma, ja kui ta tunneb Jumalat, saab ta Jumala sarnaseks."<ref>{{Raamatuviide|autor=Ware|pealkiri=Õigeusu Tee|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Kristus sai kuulekaks surmani ([http://www.piibel.net/#q=Fl%202 Filip2:8]) Seega on [[rist]] võidu sümbol. Kuna Kirik Maa peal on [[Igavikuiline|eshatoloogiline]] tegelikkus, mida usklik kogeb Jumala kohalolekuna just sakramentaalses elus, siis on sakramentidel jumalarahva elus suur osakaal.
 
Sõna "[[sakrament]]" tuleb ladinakeelsest sõnast ''sacramentum'', mis tähendab 'püha toimingut' e 'vannet'. Õigeusu kirikus on juurdunud käsitlus, mille järgi on seitse sakramenti. Need on: piht, armulaud, laulatus, pühitsemine, ristimine, salvimine ja haige õlitamine. Õigeusu kiriku sakramentidest võivad osa saada vaid õigeusu kiriku liikmed. Liikmeks saadakse ristimise ja võidmise sakramendi kaudu. Sakramentide olemusse kuulub, et need mõjuvad varjatud viisil, pühitsedes ja parandades neist osavõtjaid. Armulaud on kirikus keskne sakrament e "kiriku süda".