Õigeusk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Tühistatud |
Kas istudes ei saa Jumalat teenida? Märgis: Tühistatud |
||
10. rida:
Sõna "õigeusk" tuleb kreekakeelsest sõnast ''orthodoxia'' (ὀρθοδοξία), mis koosneb kahest sõnast, ''orthos'' (ορθός), mis tähendab 'sirget' või 'õiget', ja ''doxa'' (δόξα), mis tähendab 'arvamust', 'otsustust', 'austust' ja 'ülistust'.
Õigeusu kirik tunnistab [[Kristus]]e nii jumalikku kui ka inimlikku loomust, tunnistab [[Kolmainsus|Kolmainu Jumala]] – Jumal Isa, Jumal Poja ja Jumal Püha Vaimu ühtset jumalikkust. Õigeusu kirikus kasutatakse [[Nikaia usutunnistus]]t. Seda loetakse kirikus igal armulauaga jumalateenistusel ning ka igal kesköö- ja pärastõhtuteenistusel ning tunnistatakse pühalikult kristlikke [[dogma]]sid, millel on [[Piibel|Piibli]] järgi muutumatu ja püsiv autoriteet üleilmsete [[kirikukogud]]e õpetuslike määratlustena. Õigeuskliku elu sümboliseerib ''teeliseks olemine,'' seetõttu liigutakse ka pühakojas ringi, ei istuta
Sõna "[[sakrament]]" tuleb ladinakeelsest sõnast ''sacramentum'', mis tähendab 'püha toimingut' e 'vannet'. Õigeusu kirikus on juurdunud käsitlus, mille järgi on seitse sakramenti. Need on: piht, armulaud, laulatus, pühitsemine, ristimine, salvimine ja haige õlitamine. Õigeusu kiriku sakramentidest võivad osa saada vaid õigeusu kiriku liikmed. Liikmeks saadakse ristimise ja võidmise sakramendi kaudu. Sakramentide olemusse kuulub, et need mõjuvad varjatud viisil, pühitsedes ja parandades neist osavõtjaid. Armulaud on kirikus keskne sakrament e "kiriku süda".
|