Kahepuuvibu: erinevus redaktsioonide vahel

Vanimad arheoloogilised leiud, mis viitavad kahepuuvibu kasutusele pärinevad Jaapanist ja dateeritakse keskmisesse Jomoni perioodi 2500–1500 eKr.<ref>{{Netiviide|autor=Korekawa Archaeological Institution|url=https://jomon-japan.jp/en/archives/library/2073/|pealkiri=Korekawa Bow|väljaanne=Korekawa Archaeological Institution|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-05-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210512231910/https://jomon-japan.jp/en/archives/library/2073/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Soomest pärinevad leiud on dateeritud aga 2.–3. sajandisse. <ref>{{Netiviide|autor=Ragnar Insulader|url=|pealkiri=The Two-Wood Bow. Acta Borealia 2002; 19: 49-73|väljaanne=Acta Borealia 2002; 19: 49-73|aeg=2002|vaadatud=}}</ref> Loode-Venemaalt leitud vanimad kahepuuvibud pärinevad Novgorodi 10. sajandi kihistust. Eestist on leitud ainukesed arvatava kahepuuvibu katked Lõhavere linnuse arheoloogilistel kaevamistel linnuseõuel asetsenud kaevust<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19400327.2.25|pealkiri=Haruldasi esmaleide Lõhaverest|väljaanne=Postimees (1886-1944), nr. 81,|aeg=27 märts 1940|vaadatud=}}</ref>. Vibu katke on dateeritud 14. sajandisse. Kahepuuvibud olid Põhja-Euraasia rahvaste juures aktiivses kasutusel veel 19. sajandi lõpus. 19. sajandi Soomest lähtunud etnograafiliste ekspeditsioonide käigus koguti rohkelt informatsiooni meie sugulasrahvuste juurest. Oluliseks allikaks on Soome etnograafi Uuno-Taavi Sireliuse kogutud vibud ja nende kirjeldused <ref>{{Raamatuviide|autor=Sirelius, U. T.|pealkiri=Ostjakkilaiselta matkaltani v. 1898|aasta=1900|koht=Helsinki|kirjastus=Suomalais-Ugrilaisen Seuran aikakauskirja XVII. SKS,|lehekülg=}}</ref>. Kahepuuvibu valmistamise oskus säilis hantide juures veel 20. sajandi alguses <ref name=":0">Дмитриев-Садовников, Григорий Матвеевич. Лук. Облас. Берёсто : ремесленные процессы Ваховских ханты в описаниях и фотографиях Г. М. Дмитриева-Садовникова. 2011. Нижневартовск, Издательский дом Югорский</ref>. Jaapanis on see aga tänaseni katkematu käsitöö traditsioon <ref>{{Netiviide|autor=DICTUM|url=https://www.youtube.com/watch?v=N9Ai56Aq8Os|pealkiri=Kyudo Bogen (Yumi) mit Kanjuro Shibata XXI - Premium-Workshop|väljaanne=www.dictum.com|aeg=22. apr 2016|vaadatud=}}</ref>.