Haile Selassie I: erinevus redaktsioonide vahel

Pärast Zauditu surma sai Ras Tafari Makonnenist keiser ning ta võttis oma valitsejanimeks Haile Selassie, mis tähendab kolmainsuse võimu. Lisaks ilmalikule võimule oli ta ka Etioopia õigeusu kiriku pea. Juba regendina oli ta asunud läbi viima mitmeid moderniseerivaid reforme ja kuni [[1936]]. aastani õnnestus tal ka oma maa iseseisvus säilitada. [[1930. aastad|1930. aastate]] esimesel poolel oligi Etioopia ainus täiesti iseseisev Aafrika riik. Kuid [[1935]]. aastal ründasid Etioopiat [[Itaalia]] väed ning vallutasid selle järgmiseks aastaks. Kuningas [[Vittorio Emanuele III]] kuulutati uueks Etioopia keisriks ja Haile Selassie läks eksiili. Ta pidas samal aastal kõne [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] kongressil [[Genf]]is, kuid ei suutnud siiski kuni [[1941]]. aastani oma võimu taastada. Siis vallutasid inglased aga Etioopia itaallastelt tagasi ja taastasid ka Haile Selassie võimu. Selassie püüdis riigi reformimist jätkata, kuid põrkas üha suuremale aadelkonna vastuseisule. [[1960]]. aastal püüdis sõjavägi keisrit kukutada, kuid see riigipöördekatse kukkus siiski läbi. Ent [[1974]]. aastal, kui ülemaailmse naftakriisi tõttu oli Etioopiat tabanud ränk majanduskriis, toimus edukas riigipööre. Selassie kukutati ja vangistati, enamik temaaegsetest võimukandjatest aga hukati. [[1975]]. aastal nimetati Etioopia ametlikult vabariigiks. Samal aastal suri ka vangistuses viibiv Haile Selassie, siiani pole selge, kas ta tapeti või suri ta haiguse tõttu.