Euroopa Liidu direktiiv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Helenahtt (arutelu | kaastöö)
P →‎Direktiivi kaudne õigusmõju: asendasin ''sisseriiklik'' sõnaga ''siseriiklik''
Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8
1. rida:
'''Direktiiv''' on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[õigusakt]], millega ühtlustatakse [[Euroopa Liidu liikmesriik|liikmesriikide]] õigusakte, eelkõige ühtse [[turg|turu]] toimimise huvides<ref name="TEA"/>. Erinevalt [[Määrus (Euroopa Liit)|määrusest]] ei ole direktiiv otsekohalduv, vaid on juhis liikmesriikidele Euroopa Liidu seatud eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriigil on õigus otsustada, kuidas vastavaid eesmärke saavutada.
 
Õigusakte annab välja [[Euroopa Parlament|Euroopa Liidu Parlament]] koostöös [[Euroopa Liidu Nõukogu]]ga. Direktiivis on sätestatud aeg, mille jooksul peab liikmesriik selle enda õiguskorda üle võtma ning selle eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kui direktiiv on üle võetud, tuleb sellest teatada [[Euroopa Komisjon]]ile. Juhul, kui direktiiv võetakse üle puudulikult või jäetakse tähtajaks üle võtmata, siis on komisjonil õigus algatada [[rikkumismenetlus]] liikmesriigi vastu.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.eesistumine.ee/et/82-rikkumismenetlus|Pealkiri=Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-02-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180228223220/https://www.eesistumine.ee/et/82-rikkumismenetlus|url-olek=ei tööta}}</ref>
 
Võib tekkida olukord, kus EL-i liikmesriik ei ole järginud direktiivis sätestatud tähtaega ning on jätnud direktiivi oma siseriiklikusse õigusesse rakendamata. Peamine põhjus on riigisisene ülevõtmisakti vastuvõtmise protseduur, mis võib olla aeganõudev, kuna olenevalt direktiivist võib riigil selle rakendamiseks olla vajadus muuta olemasolevaid õigusakte või luua täiesti uusi regulatsioone.<ref>[https://web.archive.org/web/20190430140536/https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/euroopa-liit/direktiivide-ulevotmine Direktiivide ülevõtmine] Riigikantselei</ref> Kuna direktiiv tuleb üle võtta täielikult, peab olema tagatud ka selle tõhus rakendamine, seetõttu tuleb kavandada ka täitmist tagavad normid.<ref name=":2">[{{Netiviide |url=https://www.eesistumine.ee/et/733-direktiivi-ulevotmise-meetodi-valik |pealkiri=Direktiivi ülevõtmise meetodi valik] |vaadatud=2019-04-30 |arhiivimisaeg=2018-03-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180311202255/https://www.eesistumine.ee/et/733-direktiivi-ulevotmise-meetodi-valik |url-olek=ei tööta }}</ref> Direktiivide viibinud ülevõtmine liikmesriikides on aktuaalne probleem, mis takistab Euroopa Liidu seisukohast enda kodanikel ning ettevõtjatel saada kasu [[Euroopa Liidu õigus]]e eelistest. Sellest tulenevalt on Euroopa Liit seadnud sihiks redutseerida ülevõtmise puudujääke 1%-ni.<ref name=":1" />
 
Isiku (sh nii juriidilise kui ka füüsilise isiku) tuginemine ülevõtmata või puudulikult ülevõetud direktiivile oma õiguste tagamiseks riigi (laias tähenduses) vastu on tuntud kui '''direktiivi vahetu õigusmõju'''. Põhimõtet, et kõik Euroopa Liidu riikide kohtud peavad [[Tõlgendamine (õigusteadus)|tõlgendama]] siseriikliku õigust EL õiguse valguses, tuntakse kui '''direktiivi kaudset õigusmõju'''.