Redaktsioon: 9. juuni 2019, kell 18:04 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. juuli 2022, kell 02:34 redigeeri eemalda InternetArchiveBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 47 924 muudatust Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 Uuem muudatus →
8. rida: Uuesti sai Riigivanem seaduste andmise õiguse dekreedina 24. jaanuaril 1934 jõustunud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)\|põhiseadusega]]. Aastail 1935 ja 1936 toimus kogu seadusandlus (ka riigieelarvete andmine) ainult dekreedi teel. Kuni 1937. aastani esitati dekreedid ametis oleva V Riigikogu juhatusele. Vabariigi Presidendi dekreetide andmise õiguse Riigikogu istungjärkude vaheajal sätestas ka [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)\|1938. aasta põhiseadus]]. [[1992. aasta põhiseadus]] sätestab riigipea dekreediõiguse seadluse nime all PS §§ 109-110-s. Tegemist on piiratud nn hädadekreedi andmise õigusega – seadluse võib välja anda juhul, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ning esineb edasilükkamatu riiklik vajadus. Seadlusele peavad andma kaasallkirja Riigikogu esimees ja peaminister, kuid Riigikohus on selgitanud<ref>[{{Netiviide \|url=http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK~~/III~~%2FIII-4%2F1-4%2F94 \|pealkiri=Riigikohtu otsus III-4/A-4/94] \|vaadatud=2022-07-02 \|arhiivimisaeg=2021-08-26 \|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210826110222/https://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK%25252FIII-4%25252F1-4%25252F94 \|url-olek=ei tööta }}</ref>, et nende osa piirdub allkirjastamisega. PS sätteid seadlusandlusõigusest täpsustavad Vabariigi Presidendi töökorra seaduse §§ 14–17. ==Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus==

Dekreet: erinevus redaktsioonide vahel