Õiguskantsler: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Undid edits by 94.246.230.156 (talk) to last version by 80.250.114.226: unexplained content removal Märgised: Eemaldamine SWViewer [1.4] |
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 |
||
3. rida:
Eesti '''õiguskantsler''' on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet [[seadusandlik võim|seadusandliku]] ja [[täidesaatev võim|täidesaatva]] riigivõimu ning [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] õigustloovate aktide [[põhiseaduslikkuse järelevalve|põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle]].
Ehkki Eesti õiguskantsler vastab üldjoontes [[ombudsman]]i ametile Euroopa riikides, on tema staatus kõrgem ja õigused suuremad. "Euroopas Eesti õiguskantsleriga analoogset mudelit ei ole," kinnitab õiguskantsler [[Indrek Teder]]. "Eesti õiguskantslerid on läbi aegade ka laiemaid teemasid tõstatanud, mida õigusvahemehed Euroopas ei tee. Ombudsmanina on õiguskantsleril otsene kohustus seista kõige nõrgemate eest ja kontrollida suletud asutusi. /---/ See on aga väikeriigi stiil panna ühte institutsiooni kokku erinevad funktsioonid, mis maailmas üldiselt on eraldi."<ref name="juristid">[[Valle-Sten Maiste]] [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12565:juristid-ei-taha-olla-eeskaeijad-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3348 "Juristid ei taha olla eeskäijad"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sirp, 03.06.2011 (intervjuu õiguskantsler Indrek Tederiga)</ref>
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsleril on 35 nõunikku.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Mariann Männi]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/kuum/korge-riigiametniku-raige-salaelu?id=78833976|Pealkiri=Kõrge riigiametniku räige salaelu|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[12. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712054932/http://ekspress.delfi.ee/kuum/korge-riigiametniku-raige-salaelu?id=78833976}}</ref>
28. rida:
President Meri pakkus seejärel mitteametlikult välja rahvusvahelise õiguse professori [[Rein Müllerson]]i ja vandeadvokaat [[Kaido Pihlakas|Kaido Pihlaka]] nimed. Kui selgus, et ka need kandidaadid ei leiaks toetust, ärgitas Meri riigikogu pakkumisi tegema.
Veninud menetluse järel nimetati 20. veebruaril 2001 õiguskantsleriks [[Allar Jõks]]. Tema poolt hääletas 72, vastu 14 saadikut ja erapooletuks jäi 4 saadikut. Allar Jõks astus õiguskantslerina ametisse 8. märtsil 2001.<ref name="koch">[[Tuuli Koch]] [https://web.archive.org/web/20071220234948/http://www.postimees.ee/181207/esileht/siseuudised/302083.php?oigusmees-joksi-tee-moraali-eestkonelejaks "Õigusmees Jõksi tee moraali eestkõnelejaks"] Postimees, 18.12.2007</ref>
==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2007. aastal==
| |||