XLR-pistmik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IngvarD41 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8
5. rida:
XLR-ühenduse leiutajaks oli James H. Cannon, kes oli ka firma Cannon Electric asutaja. XLR-ühenduse üheks eelkäijaks oli Cannon Electric'u originaalne ''Cannon X'' tooteseeria, mis üritas pakkuda lahendust rakendustele, mis nõudsid vähem ruumi võtvaid ühendusi. Algselt disainiti Cannoni ''X'' seeria ühendused sõjatööstuse jaoks, et kasutada neid näiteks lennukites või muudes masinates. See-eest hakati neid laialdaselt kasutama professionaalses meediatööstuses (raadios, televisioonikaamerates) ning sõjatööstuse jaoks hakati disainima juba alternatiivseid ühendusi<ref>{{Netiviide|autor=ITT Cannon|url=https://www.ittcannon.com/about/cannon-100-years/1940s/|pealkiri=1940s - Cannon Answers the Call for Defense|vaadatud=09.05.2021}}</ref>. ''X'' seeria probleemiks oli lukustuse puudumise tõttu kohati ebausaldusväärne ühendus. 1950. aastaks oli valmis töötatud uus tooteseeria ''Cannon XL'', mis lisas eelmise seeria pistikutele ja pesadele ka riivsüsteemi, et ühendust lukustada. Veel üheks uueks disainielemendiks ''XL'' seerias oli emasühenduste sees tunduvalt ettepoole tõstetud maakontakt. See tähendab, et ühendamisel tekkis maaga alati esimene ühendus ning lahtiühendamisel oli maaühendus viimane, mis katkes. See vähendas tunduvalt ühenduste tekitamisel ning katkestamisel ilmuvat staatikat ja kõrvalsignaalide mõju. 1955. aastaks oli müüki ilmunud ka ''Cannon XLR'' seeria ühendused, kus ainus erinevus oli see, et pesa kontaktid olid kaetud sünteetilise polükloropreen (neopreen) isolatsiooniga. Hiljem ilmus turule ka ''Cannon XLP'' ühendusteseeria, mis muidu oli ''XLR'' seeriaga identne, ainult isolatsiooniks kasutati elastse kummi asemel tugevat plasti.<ref>{{Netiviide|autor=Ray A. Rayburn|url=http://www.soundfirst.com/xlr.html|pealkiri=A brief history of the XLR connector|aeg=20. detsember 2017|vaadatud=09.05.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Cannon|url=https://www.casa.co.nz/Electrics/Relays/Cannon-LagacyCat-RJC-8-1955_11p_ocr.pdf|pealkiri=RJC-8-1955 AUDIO CONDENSED CATALOG|aeg=1955|vaadatud=09.05.2021}}</ref>
 
Tänapäeval on XLR-pistikühendus erinevates professionaalsetes seadmetes laialt kasutatav, välja on töötatud standardid, et muuta XLR-ühendusi kasutavate seadmete tootmine lihtsamaks ja universaalsemaks, ning XLR-ühenduse jaoks vajaliku riistvara tootmisega tegelevad mitmed firmad: näiteks Switchcraft<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Switchcraft|url=https://www.switchcraft.com/Default.aspx|pealkiri=Switchcrafti koduleht|vaadatud=09.05.2021|arhiivimisaeg=7.05.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210507001107/https://www.switchcraft.com/default.aspx|url-olek=ei tööta}}</ref>, Neutrik<ref>{{Netiviide|autor=Neutrik|url=https://www.neutrik.com/en/products/audio/xlr|pealkiri=Neutrik XLR|vaadatud=09.05.2021}}</ref>, Amphenol<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Amphenol|url=https://www.amphenol.com/|pealkiri=Amphenoli koduleht|vaadatud=09.05.2021}}</ref> ja Hirose<ref>{{Netiviide|autor=Hirose|url=https://www.hirose.com/en/product/series/HA|pealkiri=HA Series|vaadatud=09.05.2021}}</ref>.
 
2007. aastal pandi XLR-pistikühendus NAMM Foundationi poolt hallatud TECnology Hall of Fame'i.<ref>{{Netiviide|url=http://legacy.tecawards.org/hof/07techof.html|pealkiri=TECnology Hall of Fame 2007|aeg=2007|vaadatud=09.05.2021}}</ref>