Viskooskiud: erinevus redaktsioonide vahel

Viskoos töötati 19. sajandil välja [[siid]]ikiu asendajaks. Juba aastail 1884–1885 demonstreeris briti keemik [[Joseph Wilson Swan|Sir Joseph Wilson Swan]] Londonis kiude, mis olid tehtud [[nitrotselluloos]]ist (nitraatkiu nime all<ref>https://evm.ee/uploads/files/Kanut/Keemilised%20kiud.pdf{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>). Saadud tulemust oli töödeldud kemikaalidega, et muuta materjal tagasi mittesüttivaks [[tselluloos]]iks. Kuid Swani leiutis ei jõudnud demonstreerimisest kaugemale. Viskooskiu arendamine praktilise tööstusliku eesmärgiga algas hoopis [[Prantsusmaa]]l tööstuskeemiku [[Hilaire Bernigaud]]', Chardonnet' krahvi eestvõtmisel. 1889. aastal demonstreeris Chardonnet protsessi, kus nitrotselluloosi juhtimisel läbi ketrusseadme avade (seadet nimetati ''spinnerette'') tekkisid kiud, mida kõvendati sooja õhu düüsides ja muudeti keemiliselt taas tselluloosiks. "Chardonnet' siidi", esimese tehiskiu tööstuslik tootmine algas 1891. aastal [[Besançon]]is.<ref>https://www.britannica.com/technology/rayon-textile-fibre</ref>

Olgugi et Chardonnet' protsess oli lihtne ja jäätmeteta, oli see teisalt aeglane, kallis ja potentsiaalselt ohtlik nitrotselluloosi omaduste tõttu. 1890. aastal patenteeris üks teine prantsuse keemik [[Louis-Henri Despeissis]] protsessi, milles kiud toodeti tselluloosi vaskammoniaakühendist. Leiutis baseerus Šveitsi keemiku Matthias Eduard Schweizeri avastusel (1857), et tselluloosi saab lahustada vasesoolade ja ammoniaagi lahuses ning pärast kiududeks venitamist muuta taas tselluloosiks. 1908. aastal hakkas Saksamaa tekstiilifirma I. P. Bemberg AG tootma vaskammoniaakviskoosi ''Cupra rayon'' või [[bemberg]]siidi nime all<ref>https://evm.ee/uploads/files/Kanut/Keemilised%20kiud.pdf{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>.