Südame-veresoonkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 |
||
31. rida:
[[Vana-Kreeka]] [[arst]]id [[Hippokrates]] [[Kos]]ilt ja [[Galenos]] uskusid, et kardiovaskulaarsüsteem koosneb kahest eraldiseisvast soontevõrgustikust: arteritest ja veenidest.
Osade uurijate arvates püstitas esimese korrektse kardiovaskulaarsüsteemi mudeli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[filosoof]] [[Aristoteles]] ([[384 eKr|384]]–[[322 eKr]]).<ref>Mohammadali M. Shoja, R. Shane Tubbs, Marios Loukas, Mohammad R. Ardalan, [http://www.internationaljournalofcardiology.com/article/S0167-5273(07)01065-0/fulltext The Aristotelian account of “heart and veins”]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, 25. aprill 2008, 125. väljaanne, nr 3, lk 304–310, veebiversioon (vaadatud 03.01.2015.a.)(inglise keeles)</ref>
Kuni Wiliam Harvey ajani (ja tegelikult veel mõni aeg hiljemgi) valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on erinevad [[kehavedelik|vedelikud]]. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda<ref>Plinio Prioreschi, [http://books.google.ee/books?id=H3ZaIYAaOSQC&pg=PA403&dq=history+of+circulation+system&hl=et&sa=X&ei=GbCeU66aEqSM7AaH5YHQAw&ved=0CEcQ6AEwBg#v=onepage&q=history%20of%20circulation%20system&f=false "A History of Medicine: Roman medicine"], lk 404, Horatius Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.06.2014) (inglise keeles)</ref> pidevalt juurde; veenid kannavad selle lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära tarbivad". Arteriaalseses veres nähti "elujõu" kandjat kopsudest läbi südame kudedesse. Selline oli ka Galenose seisukoht.
| |||