Puitkiudplaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Ehitusmaterjalid |
Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 |
||
1. rida:
'''Puitkiudplaat''' (inglise ''Fiberboard''), ka tuntud kui soome papp<ref>{{Netiviide |url=http://www.abilis.ee/et/ehitusmaterjalid?id=264 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-18 |arhiivimisaeg=2016-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160601032118/http://www.abilis.ee/et/ehitusmaterjalid?id=264 |url-olek=ei tööta }}</ref> on [[puidukiud]]udest valmistatud plaatmaterjal ([[puitplaat]]). Kasutatakse laialdaselt ehituses ja mööbli valmistamises. Puitkiudplaate hakati valmistama juba 19. sajandil paberitööstuse jääkidest. Tootmisprotsessidest eristatakse märgtehnoloogiat ja kuivtehnoloogiat.
====Märgtehnoloogia====
Puitkiudplaadi toormeks on [[ümarpuit]], mis peenestatakse laastudeks. Seejärel soojendatakse laaste defibrööri survesilindris auru käes ning pärast laastude pehmenemist eraldatakse neis puidukiud. Kui kiumass on vedeldatud ja kontsentreeritud vormitakse massist filterriidele kiudmatt. Seejärel nõrgub vesi kiudmatist välja ning matist vormitakse ühtlane poogen. Pärast seda viiakse toorplaadid [[kuumpress]]i. Pärast pressimist viiakse plaadid kuivatusse ning mõõtusaagimisse.
5. rida:
Kuivtehnoloogia puhul jahvatatakse laastud kahe ketta vahel surve all aurutamisega samaaegselt.
Kolm eri sorti plaadid:
# Pehmed plaadid (tihedus <350 kg/m3, paksus 8–50 mm) Kasutatakse tuuletõkkeplaadina ja heliisolaatorina.<ref>{{Netiviide |url=http://www.skano.com/fibreboard/et/tooted/isoplaat |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-18 |arhiivimisaeg=2016-05-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160505220242/http://www.skano.com/fibreboard/et/tooted/isoplaat |url-olek=ei tööta }}</ref>
# Poolkõvad plaadid (tihedus 350–800 kg/m3, paksus 6–12 mm)
# Kõvad plaadid (tihedus >800 kg/m3, paksus 2–4 mm) Kasutatakse põrandate ning uste ehitamiseks.
| |||