Pretsedent: erinevus redaktsioonide vahel

''Res judicata'' tähendab, et samadel asjaoludel on kohtud juba varem otsuse teinud.<ref>European Justice. Kohtupraktika. 2012. – https://e-justice.europa.eu/content_member_state_case_law-13{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} -ie-et.do?member=1 (04.11.2018).</ref> Selle mõju avaldub siis, kui on vaja täita lünki, mis tekivad, kui puudub vastav seadus. On loomulik, et kaasuse lahendamisel kohtud uurivad varasemat kohtupraktikat ja lähtuvad kõrgema kohtu otsustest. Selline nõue tuleneb kohtupraktika ühtsuse, kooskõla, stabiilsuse ja järjepidevuse vajadusest. Mandri-Euroopa õigussüsteemis ei ole kohtupraktika õiguse allikas, aga selle eesmärk on anda teatud elastsus seadustele.<ref>E. Anghel, p. 70.</ref>

''Stare decisis'' tähendab, et pretsedent on siduv.<ref>European Justice. Kohtupraktika. 2012. – https://e-justice.europa.eu/content_member_state_case_law-1{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 3-ie-et.do?member=1 (04.11.2018).</ref> Anglo-Ameerika õigussüsteemiga riikides ei pruugi põhiseaduse tekst selgelt lubada pretsedendi kohaldamist. Samuti ei välista põhiseaduse tekst pretsedendiga arvestamist – see sõltub sellest, kuidas põhiseaduse teksti kohtuvõimu puhul tõlgendada. Üks võimalus, kuidas ''stare decisis''-doktriini kehtivust tunnistada, on argumenteerida kohtuotsuses nii, et tuua pretsedendi kaudu välja sotsiaalsed faktid ja heakskiidetud tavad – sellisel juhul ei olegi vaja viidata ühelegi sättele, mis lubaks lugeda pretsedendi siduvaks.<ref>Kozel, Randy J. Precedent and Constitutional Structure. Northwestern University Law Review. 2018, Vol. 112 Issue 4, pp. 797–798.</ref>