Reostus Läänemeres: erinevus redaktsioonide vahel

Läänemere kaitse on olnud aktuaalne alates 20. sajandi algusest ning kasvanud majandustegevuse ja sellest põhjustatud surve tõttu merekeskkonnale pööratakse sellele järjest enam tähelepanu. Iga aastaga kasvab ka suurreostuse esinemise tõenäosus, kuna naftavedude kogumaht on aastate jooksul mitmekordistunud.<ref name=":0">Rist, D., (2015). [https://web.archive.org/web/20160429103446/http://eprints.tktk.ee/971/1/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_Rannikult%20naftareostuse%20likvideerimise%20olulisus%20Muraste%20juhtumi%20n%C3%A4itel.pdf Rannikult naftareostuse likvideerimise olulisus Muratse juhtumi näitel]. 5–15. </ref> Tänapäeval veetakse Läänemere kaudu umbes 160 miljonit tonni naftat aastas.<ref name=":0" />

Võrreldes Läänemerd mõne teise merega, on naftakatastroofi tagajärjed sellel looduse seisukohalt palju raskemad. Seda põhjustab Läänemere madal soolsus, akvatooriumi väike mahutavus, põhjapoolne asend ja vähene veevahetumine. Kuna tegemist on väikese suletud merealaga, kiirendab see merre sattunud nafta kandumist rannikualadele. Põhjapoolne külmem kliima ja hapnikuvaene keskkond aeglustavad omakorda nafta [[Biotervendus|biotervendust]]. Samuti raskendab naftakatastroofi likvideerimist talvine jääkate.<ref name=":3">Kaldma, A. (2007). Merereostustõrje käsiraamat. 5–11.</ref> Kuna [[Soome laht|Soome lahe]] puhul on tegemist eriti madala, [[Riimvesi|riimveelise]] ja liigendatud rannajoonega veekoguga, on see naftareostusele veel eriti tundlik.<ref name=":1">MERIKOTKA (Meriturvallisuuden ja -liikenteen tutkimuskeskus Kotka Maritime Research Centre) [https://web.archive.org/web/20161126113801/http://www.merikotka.fi/oilrisk/OILRISK_est.php OILRISK - Applications of ecological knowledge in managing oil spill risk] kasutatud 06.11.2016. </ref>