'''Jägala jõgi''' on jõgi [[Põhja-Eesti]]s. Selle pikkus on 98,8 km pikk.<ref>{{kkr|VEE1083500}} (vaadatud 24. jaanuaril 2019)</ref>
Jõgi saab [[Lähe|algab]] [[Pandivere kõrgustik]]u lääneserval [[Ahula]] külast ja [[Suue|suubub]] [[Ihasalu laht]]e. [[Ülemjooks|Ülemjooksul]] voolab jõgi läbi [[Kõrvemaa]] soode.
JägalaSuuremad jõe suuremateks lisajõgedekslisajõed on paremalt [[Soodla jõgi]], [[Jänijõgi]], [[Mustjõgi (Jägala)|Mustjõgi]] ja [[Ambla jõgi]] ning vasakult [[Jõelähtme jõgi]].
Umbes 4 km enne suuet onasuv ligi 8-meetrine [[Jägala juga|juga]],ükson [[Eesti]] kõrgemaid.
Suudme ja Jägala joa vahel asub [[Jägala jõe hoiuala]].
Jägala jõeJõe paremkalda neemikul, umbes 1 km kaugusel suudmest asub [[Jägala Jõesuu linnamägi]].
TemaJõe muud nimed on Kehra jõgi, ülemjooksul ka Kiigumõisa ja Kigumõisa jõgi.
Jõel asuvad [[Linnamäe hüdroelektrijaam|Linnamäe]], [[Jägala joa hüdroelektrijaam|Jägala joa]] ja [[Vetla hüdroelektrijaam]].
Jõel asuvadon mitmedmitu silladsilda. Näiteks [[Soodla]] lähistel on [[Jägala–Käravete maantee]]l üle jõe [[Soodla kivisild]].
== Piirangud ==
Vastavalt Eesti Vabariigi kalapüügieeskirjale on Jägala jões keelatud [[spinning]]u ja [[lendõng]]ega püüda Linnamäe paisust suudmeni 1. septembrist 30. novembrini. Erandina on lubatud [[kalastuskaart|kalastuskaardi]] alusel lõhe ja forelli püük Linnamäe paisust suudmeni landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega 1. septembrist kuni 31. detsembrini. Aastaringselt on keelatud püük suudmele lähemal kui 1000 meetrit.
