Redaktsioon: 30. mai 2022, kell 18:38 redigeeri Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. juuni 2022, kell 17:23 redigeeri eemalda PikseBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 66 423 muudatust P Robot: viitemalli süntaksiparandusi Uuem muudatus →
7. rida: ''Bushidō'' idee arenes välja [[Kamakura ajastu\|Kamakura perioodil]] (1192–1333). Sel ajal asutas Minamoto perekond Jaapani esimese sõjalise valitsuse (''[[bakufu]]''), mida juhtis ''[[šogun]]''. ''Bushidō'' koodi täpne sisu varieerus ajalooliselt, kuid muutumatuteks ideedeks olid võitlusvaim, sealhulgas sportlikud ja sõjalised oskused ning lahingus kartmatus vaenlase suhtes.<ref>{{Netiviide\|autor=Kenneth Pletcher\|url=https://www.britannica.com/topic/Bushido\|pealkiri=Bushido. Japanese history\|väljaanne=Encyclopedia Britannica\|vaadatud=11.05.2022}}</ref> ''Bushidō'' termin võeti Jaapanis kasutusele [[Edo periood\|Edo perioodil]] (1603–1868). ''Bushidō'' anti algselt perekonnas edasi suusõnaliselt.<ref name=":0" /> ''Bushidō'' sõna kasutati esmakordselt ''[[Kōyō gunkan]]''<nowiki/>'is, mida peeti Takeda-ryū võitluskunstide kooli pühakirjaks. Kahekümnest kirjarullist koosnevas kirjutises mainitakse ''bushidō''<nowiki/>'d enam kui 30 korda.<ref>{{Netiviide\|autor=Kasaya Kazuhiko\|url=~~https://web.archive.org/web/20191108042249/~~https://www.nippon.com/en/japan-topics/g00665/bushido-an-ethical-and-spiritual-foundation-in-japan.html\|pealkiri=Bushidō: An Ethical and Spiritual Foundation in Japan\|väljaanne=Nippon.com\|aeg=12.07.2019\|vaadatud=11.05.2022\|arhiivimisaeg=2019-11-08\|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191108042249/https://www.nippon.com/en/japan-topics/g00665/bushido-an-ethical-and-spiritual-foundation-in-japan.html}}</ref> Esmakordselt pani sõdalaste moraalipõhimõtted tervikuna kirja [[Nitobe Inazō]] 1899–1900 inglisekeelsena, ning see oli mõeldud just lääne inimestele Jaapani vaimsuse tutvustamiseks ja selle mõistmise hõlbustamiseks.<ref name=":0" /> Pärast [[Meiji restauratsioon]]i ja samuraide klassi kaotamist oli ''bushidō'' mõningat aega mõjutatud lääne uuenduslikest ideedest. See mõjutuste periood oli lühike ja 19. sajandi lõpul taaselustati ''bushidō'' teadlikult, ja muudeti seda nii, et seda saaks kasutada võitluskunsti ja eetiliste õpetuste levitamiseks kõikidele ühiskonnaklassidele.<ref name=":1">{{Raamatuviide\|autor=Bunker, Robert J.\|pealkiri=Bushido\|aasta=2001\|koht=New York\|kirjastus=Garland Publishing\|lehekülg=134–135}}</ref>

Bushidō: erinevus redaktsioonide vahel