1. [[Keskaeg|Keskajal]] [[Lääne-EuroopasEuroopa]]s omavalitsusega[[omavalitsus]]ega linna[[linn]]a- või külakogukond[[küla]][[kogukond]]. [[Itaalia]], [[Prantsusmaa]] ja Madalmaade[[Madalmaad]]e linnades tekkisid kommuunid [[11. sajand|11.]]-[[12. sajandilsajand]]il võitluses linnaisandate ([[senjöörid]]e) ülemvõimu vastu. Kommuunid valisid endale [[magistraadmagistraat|magistraadi]]i, linnaisanda esindaja säilitas mõnel pool kohtuvõimu[[kohtuvõim]]u. 12.-[[13. sajandilsajand]]il tekkisid kommuunid ka Itaalia ja Prantsusmaa külades, kuid külakommuunid ei saavutanud sellist sõltumatust nagu linnades. Keskvõimu tugevnedes 13.-[[14. sajandilsajand]]il muutussattus ka enamik linnakommuune riigivalitsejatest sõltuvusse riigivalitsejatest. Ainult mõned tugevamad linnad nagu [[Veneetsia]], [[Genova]], ja [[Firenze]] kujunesid iseseisvateks [[linnvabariik]]ideks.
2. [[Suur Prantsuse revolutsioon|Suure Prantsuse revolutsiooni]] ajal [[Pariis]]i ja teiste Prantsusmaa linnade omavalitsus.▼
▲2. [[Suur Prantsuse revolutsioon|Suure Prantsuse revolutsiooni]] ajal [[Pariis]]i ja teiste Prantsusmaa linnade omavalitsus.
Praegusel ajal Prantsusmaal, [[Belgia]]s ja ka teistes riikides kohaliku omavalitsuse vähim territoriaalne üksus.
3. Inimeste teatud liiki ühiseluvorm.
3. Teatud liiki inimeste grupeerumise vorm
12. rida ⟶ 13. rida:
== Põllumajanduslik Kommuunkommuun ==
Põllumajanduslik[[Põllumajandus]]lik [[ühismajand]], kus on ühistatud kõik [[tootmisvahendid]], [[inventar]], loomad[[loom]][[Link title]]ad jne. Liikmeil ei ole oma isiklikikuisiklikku abimajandit[[abimajand]]it, nende tarbed rahuldab ühismajand.
