Viktor Maamägi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Viktor Maamägi''' (12. oktoober [[1917]] [[Berdjansk]] – 31. mai [[2005]]) oli [[eesti]] ajaloolane, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alatesEesti NSV Teaduste akadeemia korrespondentliige 1961. aastast, akadeemik 1964. aastast).
 
== Elukäik ==
Viktor Maamägi sündis [[Tauria kubermanguskubermang]]us Berdjanskis Venemaale väljarännanud eesti talupoja perekonnas.<ref name=":0">[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/02/maamagi.pdf Viktor Maamägi] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel</ref> Et ta isa oli jõukas põllumees, tembeldati ta 1937. aastal kulakuks ja lasti maha.<ref name=":0" /> Pärast keskkooli kiitusega lõpetamist õnnestus tal pääseda [[1930. aastad|1930. aastate]] lõpus Leningradi ülikooli, kus ta õppis aastatel 1936-19411936–1941 [[Jevgeni Tarle]] ja teiste nimekate vene professorite käe all ajalugu. Vastavalt toonastele oludele asus ta uurima [[lähiajalugu]] ehk nõukoguliku terminoloogia järgi sotsialistlikku formatsiooni. Ta lõpetas ülikooli diplomitööga "Kodusõda Soomes". Doktorikraad anti Viktor Maamäele 1978. aastal töö eest, mis käsitles eesti vähemusrahvuse ajalugu Nõukogude Liidus – „Eesti asunikud Nõukogude Liidus 1917–1940“. Selle teema jaoks, mis oli talle kui väljarännanute järeltulijale kõige südamelähedasemaks uurimisvaldkonnaks, kogus ta materjali paljude aastate jooksul.<ref name=":0" />
 
Aastal 1945 astus ta [[NLKP]]-sse. Aastatel 1961–1964 ja alates 1971. aastast oli ta [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee]] liige. Ta oli ka [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] VII ja VIII koosseisu liige ja juhataja asetäitja.
 
Maamägi tuli Eestisse pärast sõda koos veel mitme Venemaa eestlasest ajaloolasega ([[Hilda Moosberg]], [[Lydia Roots]]), kes olid saanud nõukoguliku ajaloohariduse ning keda riik pidas seetõttu endale ustavateks. Nood said ka vastutusrikkaid kohti, nende tegelikust ajalooalasest väljaõppest eriti ei hoolitud. Maamägi oli saanud siiski küllaltki korraliku hariduse ning 1948. aastast töötas ta ENSV Teaduste Akadeemia [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudis]], aastatel 1950–1967 instituudi direktorina.
8. rida ⟶ 10. rida:
[[1968]]. aastal valiti Viktor Maamägi [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] liikmeks ajaloo alal. Aastatel 1968–1973 oli ta akadeemia teaduslik peasekretär, aastatel 1973–1987 asepresident.<ref name=":0" />
 
Viktor Maamägi on korduvalt valitud [[Ühing Teadus|ühingu "Teadus"]] juhatuse esimeheks. Ta oli [[Eesti nõukogude entsüklopeedia|ENE]] peatoimetuse kolleegiumi liige, [[NSVL Ajaloolaste Rahvuslik Komitee|NSVL Ajaloolaste Rahvusliku Komitee]] ja tema büroo liige, [[Eesti NSV Ülemnõukogu|ENSV Ülemnõukogu]] kolme koosseisu saadik.<ref name=":1">Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 82-83</ref>
 
== Tunnustus ==
Viktor Maamäge on autasustatud [[Eesti NSV teeneline teadlane|Eesti NSV teenelise teadlase]] aunimetusega, Tallinna Linna TSN Täitevkomitee aukirjaga aktiivse osavõtu eest Tallinna linna taastamisel ja Tallinnas 1952. aastal teostatud arheoloogiliste kaevamiste organiseerimise ja juhatamise eest, akadeemik S.I.Vavilovi medaliga, viie Nõukogude ordeni ning medalitega.<ref name=":1" />
 
*1970 [[Nõukogude Eesti preemia]]
*1971 [[Lenini orden]]
 
==Hinnangud==
[[Ea Jansen]] on oma mälestustes meenutanud Maamäge kui tagasihoidlikku ja heatahtlikku meest, kes püüdis oma alluvaid kõrgemate organite omavoli eest kaitsta.<ref>[[Marika Mikli]]. Vestlus Ea Janseniga – Vikerkaar 1995, nr 5/6, lk 153–162</ref>
 
19. rida ⟶ 25. rida:
 
== Kirjandus ==
*Viktor Maamägi : personaalnimestik. Tallinn, 1987.
*Viktor Maamägi. – Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 82-8382–83
 
Viktor Maamägi. – Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 82-83
 
{{JÄRJESTA:Maamägi, Viktor}}