Jäätis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 81.90.125.172 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand.
Märgis: Tühistamine
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: viitemalli süntaksiparandusi
7. rida:
Jäätis võib olla serveeritud magustoidukausis, taldrikul, vahvlitopsis, pulga otsas või kahe vahvli vahel.
 
Jäätiseks nimetatakse eesti keeles ka [[sorbett]]i ja mahlajääd.<ref>{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=https://en.wikipedia.org/wiki/Ice_cream|Pealkiripealkiri=Ice cream|Väljaanneväljaanne=31.august 2018|Aegaeg=31. august 2018|Kasutatudvaadatud=044. aprillaprillil 2019}}</ref>
 
== Ajalugu ==
Esimesi viiteid jäätise valmistamise kohta on leitud muistsest [[Pärsia|Pärsiast]] 2500 aastat tagasi. Sel ajal tehti neid magustatud veest, külmutati ja purustati väikesteks tükkideks ning kaunistati lisandite ja puuviljadega. Selline jäätisetootmine jõudis ajapikku ka [[Kreeka ajalugu|Kreeka]] ja [[Rooma keisririik|Rooma impeeriumisse]], kus meetod võeti avasüli vastu. Rooma aadlid isegi rahastasid kuluka protsessiga jäätisetootmist. 13. ja 14. sajandil oli Itaalia põhiline kaubandusteede keskpunkt [[Lähis-Ida]] ja [[Aasia]] vahel ning tänu nendele kontaktidele levisid riikide vahel uued ja innovaatilised jäätiseretseptid. Jäätise tootmise laienemine [[Euroopa|Euroopas]] toimus tänu aadlisoost itaallannale [[Caterina de' Medici]]le, kes abiellus [[Prantsusmaa]] kuninga troonipärija [[Henri II (Prantsusmaa)|Orléansi hertsog]]iga 1533. aastal. [[Põhja-Ameerika]] tänavamüüjad hakkasid jäätist müüma vaid mõne aastakümne jagu Prantsusmaast ja [[Inglismaa|Inglismaast]] hiljem. Jäätis sai populaarseks üle maailma 20. sajandi teisel poolel, kui odavad [[Külmkapp|külmkapid]] muutusid rahvale kättesaadavaks.<ref>{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=http://www.icecreamhistory.net/|Pealkiripealkiri=Origin and History of Ice Cream|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=2019|Kasutatudvaadatud=099. aprillaprillil 2019}}</ref>
 
== Eestis ==
18. rida:
2010. aastal toodeti Eestis ligi 11 000 tonni jäätist. Toodangu maht on tasapisi vähenenud. 2016. aastal toodeti Eestis ligi 8700 tonni jäätist, millest ligi pool eksporditi. Importjäätist toodi Eestisse ligi 2400 tonni. Jäätise ekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40% jäätise aastasest kogusest. Eesti elanik tarbib peamiselt kodumaist jäätist ning sööb seda aastas ligi 5,5 kilogrammi.<ref name="Statistikaamet">[https://statistikaamet.wordpress.com/2017/06/13/jaatiseekspordi-korghooaeg-on-suvel/ Jäätiseekspordi kõrghooaeg on suvel] Statistikaameti ajaveeb, 13. juuni 2017</ref>
 
Peamised jäätisetootjad ja -tarnijad Eestis on Pureline, Revala LTD, Tallinna Külmhoone AS, Ingman Jäätised AS ja [[Balbiino]] AS.<ref>{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=https://www.europages.co.uk/companies/Estonia/ice%20cream.html|Pealkiripealkiri=Ice cream|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=|Kasutatudvaadatud=16.aprill aprillil 2019}}</ref>
 
== Tootmisprotsess ==
=== Jäätisesegu segamine ===
Piimarasva allikas, rasvavabad tahked ained, [[stabilisaator]]id ja [[emulgaator]]id segatakse, et tagada vedeliku ja kuivainete täielikku segunemist.<ref>{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=http://www.milkfacts.info/Milk%20Processing/Ice%20Cream%20Production.htm|Pealkiripealkiri=Ice Cream Production|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=2017|Kasutatudvaadatud=3.aprill aprillil 2019}}</ref>
 
=== Pastöriseerimine ===
Jäätisesegu [[Pastöörimine|pastöriseeritakse]] 68,3 °C juures 30 minuti vältel või 79,4 °C juures 25 sekundit. Jäätisesegu pastöriseerimise tingimused on paremad kui piimal. Suurenenud rasvhapete viskoossus on põhjustatud suurest rasva, kuivainete, magusa konsistentsi ja munakollaste sisaldusest segus.<ref>{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=http://www.milkfacts.info/Milk%20Processing/Ice%20Cream%20Production.htm|Pealkiripealkiri=Ice Cream Production|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=2017|Kasutatudvaadatud=3.aprill aprillil 2019}}</ref>
 
=== Homogeniseemine ===
Jäätisesegu homogeniseeritakse, et vähendada piimarasvakuulikeste suurust, et moodustuks parem [[emulsioon]] ning tekiks kreemisem jäätis. [[Homogeniseerimine]] kindlustab emulgaatorite ja stabilisaatorite parema segunemise ja ühtlase jaotamise, enne kui segu külmutatakse.<ref>{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=http://www.milkfacts.info/Milk%20Processing/Ice%20Cream%20Production.htm|Pealkiripealkiri=Ice Cream Production|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=2017|Kasutatudvaadatud=3.aprill aprillil 2019}}</ref>
 
=== Säilivuse pikendamine ===
Jäätisesegu säilivuse pikendamiseks jäetakse jäätis 5 °C juurde vähemalt 4 tunniks või üleöö seisma. Laagerdamine jahutab segu enne selle külmutamist maha, laseb piimarasval osaliselt [[Kristalliseerumine|kristalliseeruda]] ja annab [[Valgud|proteiinide]] stabilisaatoritele aega [[Hüdreerimine|hüdreerumiseks]]. Selline meetod parandab segu segamisomadusi.<ref>{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=http://www.milkfacts.info/Milk%20Processing/Ice%20Cream%20Production.htm|Pealkiripealkiri=Ice Cream Production|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=2017|Kasutatudvaadatud=3.aprill aprillil 2019}}</ref>
 
=== Maitseainete ja toiduvärvide lisamine ===
Maitseaineid ja toiduvärve võib lisada segule enne külmutamist. Ainult vedelaid koostisosi on võimalik lisada enne külmutamisprotsessi, kindlustamaks segu korraliku voolavuse läbi külmutusmasina.<ref>{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=http://www.milkfacts.info/Milk%20Processing/Ice%20Cream%20Production.htm|Pealkiripealkiri=Ice Cream Production|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=2017|Kasutatudvaadatud=3.aprill aprillil 2019}}</ref>
 
=== Külmutamine ===
[[Protsess]] hõlmab külmutamist ja õhu lisamist. Jäätisesegu võib külmutada partiides või pidevas sügavkülmas, kusjuures kasutamistingimused sõltuvad sügavkülma tüübist. Õhu lisamist kutsutakse ülekuluks ja see lisab jäätisele kergust või tihedust. Kuni 50% jäätise lõppmahust võib olla õhk, mis on lisatud külmutamise ajal. Ületootmise hulka võidakse vastavalt toote lõppsaaduse tihedusele ja tekstuurile muuta.<ref>{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=http://www.milkfacts.info/Milk%20Processing/Ice%20Cream%20Production.htm|Pealkiripealkiri=Ice Cream Production|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=2017|Kasutatudvaadatud=3.aprill aprillil 2019}}</ref>
 
=== Puuviljade ja pähklite lisamine ===
[[Puuvili|Puuviljad]], pööriseid ja ükskõik milliseid kogukamat tüüpi maitseaineid lisatakse pärast eelnenud protsesse. Neid koostisosi ei saa lisada enne külmutamist, sest need segaksid [[segu]] voolavust sügavkülmutamisel. Pärast külmutamist on jäätis pehme ja seda on lihtne segada kogukate maitseainetega, olles ühtlaselt jaotunud läbi kogu jäätise. Suuremate maiustuste segamine pärast külmutamisprotsessi aitab ära hoida tükkide kahjustuse ning võimaldab neil jääda terveteks või suurteks tükkideks.<ref>{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=http://www.milkfacts.info/Milk%20Processing/Ice%20Cream%20Production.htm|Pealkiripealkiri=Ice Cream Production|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=2017|Kasutatudvaadatud=3.aprill aprillil 2019}}</ref>
 
=== Pakendamine ===
46. rida:
 
=== Tahkumine ===
Jäätist jahutatakse nii kiiresti kui võimalik püsivale temperatuurile, mis on alla –25 °C. Temperatuurid ja ajad jahutamisel sõltuvad sügavkülmiku ladustamise tüübist. Järsk külmutamine soodustab vee kiiret külmumist ja väikeste jääkristallide teket. Hoiustamine –25 °C juures aitab jääkristalle ja toote kvaliteeti stabiliseerida. Sellisel temperatuuril on ainult väike osa vedelikku.<ref>{{Netiviide|Autorautor=|URLurl=http://www.milkfacts.info/Milk%20Processing/Ice%20Cream%20Production.htm|Pealkiripealkiri=Ice Cream Production|Väljaanneväljaanne=|Aegaeg=2017|Kasutatudvaadatud=3.aprill aprillil 2019}}</ref>
 
== Jäätiseliigid ==