Aastarõngad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: eemaldatud alaosast "Vaata ka" link "Püsimetsandus" (arutelukommentaarid)
Märgis: Käsitsi tühistamine
PResümee puudub
4. rida:
Aastarõngad tekivad ainult seal, kus [[kliima]]tingimuste tõttu [[kambium]]i[[rakk]]ude [[jagunemine]] ajutiselt vaibub. Seda võivad põhjustada [[talv]]ed aastaajakliima puhul või [[kuivaperiood]]id lähistroopilistes ja troopilistes piirkondades, mis võivad vahelduda ka poole aasta tagant ([[poolaastarõngad]]).
 
Puu kambiumikihist moodustub ühe aastaga tavaliselt üks aastarõngas. Igal kasvuperioodil lisandub puutüves selle välispinnale juurde õhuke puidukiht, mida tüve ristlõikes nähtava kuju järgi nimetatakse aastarõngaks.<ref name="Dateerimine">[http://tnhm.collections.natural-europe.eu/content/7ed95043-c647-442a-b983-1cf492def1ac Dendrokronoloogiline dateerimine] {{Dead link|date=December 2020}},. KasutatudVaadatud 29.09.2013.</ref> Iga aastarõngas koosneb kahest vööndist: heledamast (kevadpuit) ja tumedamast (hilispuit). [[Kevadpuit]] näib ristlõikes heledamana, sest vegetatsiooniperioodi algul toodab kambium trahheiidirakke, mis on suuremõõtmelised ja õhukeseseinalised. Tumedamana näiv [[hilispuit]] koosneb paksuseinalistest ja väiksemamõõtmelistest trahheiididest.<ref>E.Laas, V.Uri, M. Valgepea. ''Metsamajanduse alused'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref> Aastarõngaste laiuse järgi otsustatakse puutüve ra­diaal­se [[juurdekasv]]u üle, nende arvu järgi määra­takse puu vanus, nende laiuse muutumise iseloom on tähtis den­dro­kronoloogias. Mitmetel pehmetel lehtpuudel (kask, haab, pärn) on aastarõngad raskesti eris­tatavad.
 
Iga aastarõngas koosneb kahest vööndist: heledamast (kevadpuit) ja tumedamast (hilispuit). [[Kevadpuit]] näib ristlõikes heledamana, sest vegetatsiooniperioodi algul toodab kambium trahheiidirakke, mis on suuremõõtmelised ja õhukeseseinalised. Tumedamana näiv [[hilispuit]] koosneb paksuseinalistest ja väiksemamõõtmelistest trahheiididest.<ref>E.Laas, V.Uri, M. Valgepea. ''Metsamajanduse alused'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref> Aastarõngaste laiuse järgi otsustatakse puutüve ra­diaal­se [[juurdekasv]]u üle, nende arvu järgi määra­takse puu vanus, nende laiuse muutumise iseloom on tähtis den­dro­kronoloogias. Mitmetel pehmetel lehtpuudel (kask, haab, pärn) on aastarõngad raskesti eris­tatavad.
Aastarõngad peegeldavad, millistes tingimustes puu kasvas. Kasvu mõjutavad [[sademed]], [[toitaine]]te hulk maapinnas, [[päikesevalgus]]e hulk ja [[temperatuur]].<ref name="orpheon">[http://www.orpheon.org/oldsite/Seiten/education/DendroBeutingWeb.pdf The Technique of Dendrochronology as Applied to Stringed Instruments of the Orpheon Foundation]{{Dead link|date=December 2020}}, Kasutatud 29.09.2013.</ref> Eeldatavalt mõjutab ilmastik kogu piirkonna puude aastarõngaste laiust ühtemoodi, s.t. lähedastes kasvutingimustes kasvanud puude aastarõngad moodustavad sarnase mustri.
 
Aastarõngad peegeldavad, millistes tingimustes puu kasvas. Kasvu mõjutavad [[sademed]], [[toitaine]]te hulk maapinnas, [[päikesevalgus]]e hulk ja [[temperatuur]].<ref name="orpheon">[http://www.orpheon.org/oldsite/Seiten/education/DendroBeutingWeb.pdf The Technique of Dendrochronology as Applied to Stringed Instruments of the Orpheon Foundation]{{Dead link|date=December 2020}},. KasutatudVaadatud 29.09.2013.</ref> Eeldatavalt mõjutab ilmastik kogu piirkonna puude aastarõngaste laiust ühtemoodi, s.t.st lähedastes kasvutingimustes kasvanud puude aastarõngad moodustavad sarnase mustri.
Ilmastik põhjustab kord laiemate, kord kitsamate rõngaste kasvamist, mille tagajärjel tekib puudel iseloomulik aastarõngalaiuste muster, mille järgi saab kindlaks teha, kas võrreldavad puud on kasvanud samal ajal või mitte.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel1243_1225.html Mida kasulikku annab aastarõngaste uurimine?], Kasutatud 29.09.2013.</ref> Äärmuslikes ilmastikuoludes võib 1) ühel vegetat­siooniperioodil moo­dus­tuda kaks aastarõngast (sisemine on vääraastarõngas), 2) aastarõngas olla katkev või 2) aastarõngas jääda üldse moo­dustumata (sa­ge­damini vanematel puude tüve alu­mises osas).
 
Ilmastik põhjustab kord laiemate, kord kitsamate rõngaste kasvamist, mille tagajärjel tekib puudel iseloomulik aastarõngalaiuste muster, mille järgi saab kindlaks teha, kas võrreldavad puud on kasvanud samal ajal või mitte.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel1243_1225.html Mida kasulikku annab aastarõngaste uurimine?],. KasutatudVaadatud 29.09.2013.</ref> Äärmuslikes ilmastikuoludes võib 1) ühel vegetat­siooniperioodil moo­dus­tuda kaks aastarõngast (sisemine on vääraastarõngas), 2) aastarõngas olla katkev või 2) aastarõngas jääda üldse moo­dustumata (sa­ge­damini vanematel puude tüve alu­mises osas).
# ühel vegetat­siooniperioodil moo­dus­tuda kaks aastarõngast (sisemine on vääraastarõngas),
# aastarõngas olla katkev või
# aastarõngas jääda üldse moo­dustumata (sa­ge­damini vanematel puude tüve alu­mises osas).
 
Pseudoaastarõngad on silmatorkavad kõikumised puidu moodustumise kulus (tiheduse kõikumised), mis ei ole seotud kambiumirakkude jagunemise vaibumisega.