Viljandi mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
16. rida:
Mõisa viimased omanikud enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] olid [[Ungern-Sternberg]]id.<ref name="mõisaportaal, 2015"/>
Kuigi mõisad [[1919. aasta maareform|1919. aasta maareformiga]] võõrandati, jäeti enamik Viljandi mõisa hooneid (välja arvatud uus häärber) ja linnalähedane saeveski Ungern-Sternbergi perekonnale. 1919. aastal riigistas Eesti Vabariik Viljandi mõisa, selle maad liideti Viljandi linnaga ning mõisa häärber („Uus loss”) läks riigi kasutusse. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] [[Balti pataljon]]i ridades võitlemise eest oli [[Heinrich Oswald Paul Richard von Ungern-Sternberg]] saanud ühtlasi Viljandi vallas [[Tusti mõis|Tusti karjamõis]]a südame, kus oli ka saeveski. Linnas, Mõisa tee 12 (tänapäeval [[Hariduse tänav (Viljandi)|Hariduse tänav]] 12) oli Ungern-Sternbergil veel õllevabrik ja Heinz Ungern-Sternbergi lennukitehas, kus ehitati [[purilennuk]]<nowiki/>eid. Viljandi lennuväljal korraldas lennukitehas lennukursusi<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Jaanus Hämarsoo]]|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120013586/parunite-jareltulija-kiitis-viktor-siilatsi-tood-viljandi-moisaga-ta-on-suure-sudamega-mees|pealkiri=Parunite järeltulija kiitis Viktor Siilatsi tööd Viljandi mõisaga: ta on suure südamega mees|väljaanne=[[Kroonika (ajakiri)]]|aeg=4. juuni 2022|vaadatud=4. juuni 2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220604203003/https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120013586/parunite-jareltulija-kiitis-viktor-siilatsi-tood-viljandi-moisaga-ta-on-suure-sudamega-mees|arhiivimisaeg=4. juuni 2022}}</ref>. Lisaks kuulus neile busse ehitanud ettevõtte, mis tootis 50 bussi. Viljandi Ungern-Sternbergid, sealhulgas Heinz Oswald Paul Richard, siirdusid Saksamaale juba [[Umsiedlung|ümberasujate]] seas 1939. aastal.
== Mõisahoone ==
Mõisa ühekorruseline [[barokk|barokne]] puidust peahoone ehitati valmis 1749. aastal.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Vana peahoone lammutati<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1937/10/20/17 Prof. S. Karling uuris Wiljandi wana-lossi], Postimees (1886-1944), nr. 284, 20 oktoober 1937</ref> 1938. aastal<ref>{{netiviide|URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=sakalaew19381130&type=staticpdf|Pealkiri="Vana loss" In memoriam|Autor=|Failitüüp=[[PDF]]|Täpsustus=lk 5|Väljaanne=[[Sakala (ajaleht)|Sakala]]|Aeg=30.11.1938|Koht=|Väljaandja=|Kasutatud=03.08.2018|Keel=|Arhiivimisurl=|Arhiivimisaeg=|tsitaat=Wiljandi "wana lossi" elupäevad on juba loetud. Lammutamistöö kestab, "loss" on juba üsna madalaks jäänud ja kaob varsti jäädawalt.}}</ref>, selle kohal asub praegu [[Johan Laidoneri ratsamonument]]. Mõisa 1880. aastal ehitatud teine peahoone (arhitekt [[Friedrich Ferdinand Modi]]) on säilinud tänapäevani.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisa aidas tegutseb [[Eesti Pärimusmuusika Keskus]].
[[File:Viljandi mõisahoone 2021 01.jpg|thumb|Viljandi mõisahoone, 2021]]
[[File:Viljandi mõisahoone 2021 02.jpg|thumb|Viljandi mõisahoone, 2021]]
Pärast mõisate võõrandamist asus mõisa kivist peahoones 1923. aastast aktsiisivalitsus ning [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] riigimaade ülem. 1934. aastast tegutses mõisas [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti politsei]] [[Viljandi-Pärnu prefektuur]] ja [[Eesti NSV|Nõukogude perioodil]] [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] ja [[Eesti NSV Siseministeerium]]i kontor ning hiljem [[Viljandi rajoon]]i RSN TK SAO. Taasiseseisvunud Eestis asus mõisas [[Viljandi Politseiprefektuur]] kuni 1998. aastani, mil hoone läks erakätesse.<ref name="Sakala">Haav, M. 2020. Kaua oodatud ehitus algab. Mõisast saab hotell. ''Sakala''. 22.01.2020. Lk 1</ref> Mõisahoone omanik on alates 2018. aastast [[Viktor Siilats]]. Tänapäeval asub hoones
Mõis taastati kunagise omaniku [[Alexandrine von Ungern-Sternberg]]<nowiki/>i [[memuaarid]]<nowiki/>e käsikirja alusel. Mõisa algsed ja praegused [[lühtrid]] on pärit [[Veneetsia]]<nowiki/>st [[Murano]] klaasivabrikust. Mõisa seintel on reprod maalidest, mis olid üleval ka mõisa viimaste omanikest parunite ajal.<ref name=":0" />
==Vaata ka==
| |||