Mandžukuo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
15. rida:
}}
[[Pilt:Manchukuo map.png|pisi|right]]
'''Mandžukuo''' ([[hiina keel|hiina]] 满洲国 (lihtsustatud), 滿洲國 (traditsiooniline) ''Mǎnzhōuguó'' 'Mandžu Riikriik') oli [[Jaapani keisririik|Jaapanist]] sõltuv [[marionettriik]] [[Mandžuuria]]s ja [[Sise-Mongoolia]] idaosas. Mandžukuo (Manchukuo) iseseisvus kuulutati välja [[Jaapan]]i toetusel [[1932]]. aastal. Mandžukuo oli Jaapani mõjuvõimu all 1931. aastast 1945. aastani ning ''de jure'' oli ta iseseisev riik, kuid tegelikkusestegelikult oli ta täielikult Jaapani poliitilise juhtimise all olev marionettriik.<ref name=":0">Sieradzan, Przemyslaw. 2020. ''Japanese Puppet State of Manchukuo in Northeast China and its Contemporary Legacy''. Saadaval Marszalek-Kawa, Joanna ja Kamila Rezmer-Plotka (toimetajad). ''Peculiarities of China’s Politics and Culture'', 114-139. Torun: Adam Marszałeki kirjastus.</ref>

[[Rahvasteliit]] keeldus Mandžukuod tunnustamast ning seetõttu astus Jaapan [[1933]]. aastal sellest organisatsioonist välja.

Mandžukuo koosnes [[Mandžuuria]]st ([[hiina keel|hiina]] ''Dongbei'') ja endisest Hiina [[Jehol]]i maakonnast. Mandžukuo hõlmas umbes 1 300 000 km², seal elas 34 200 000 inimest, peamiselt [[hiinlased]], aga ka [[korealased]], [[mandžud]], [[jaapanlased]] (umbes 870 000) jt. Mandžukuo valitsejaks sai viimane [[Qingi dünastia|Qingi ehk Mandžu dünastia]] keiser [[Pu Yi]].
 
Pealinn [[Changchun]]. Suuremaid linnu: [[Harbin]], [[Shenyang |Shenyang (Mukden)]]. Rahaühik oli [[jüan]]. Mandžukuol oli punakaskollane lipp, mille ülemine vasakpoolne neljandik oli jagatud horisontaalselt neljaks värviks: punane, sinine, valge ja must.
24. rida ⟶ 28. rida:
 
=== Mandžuuria Vene-Jaapani sõja (1904–1905) ajal ===
Louise Youngi<ref name=":1">Young, Louise. 1998, esmalt avaldatud 1960. ''Japan’s Total Empire: MAnchuria and the Culture of Wartime Imperialism.'' University of California Press: Berkeley, Los Angeles & California.</ref> sõnul ei peetud [[Vene-Jaapani sõda]] mitte Mandžuuria, vaid Korea ülemvõimu pärast, mis oli oluline Jaapani endi saarte kaitsmiseks. [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] (1904–1905) olulisus Mandžuuria vallutamises seisnes selles, et Jaapan sai [[Portsmouthi rahuleping|Portsmouthi rahulepinguga]] õigused maa-aladele Kirde-Hiinas, millest sai 1931. aastal alguse Mandžuuria vallutamine. Jaapan sai endale [[Liaodongi poolsaar]]e, mida nimetati Kwantungi Liisitudliisitud Territooriumiksterritooriumiks ning venelaste poolt ehitatud Hiina Idaraudtee lõunapoolse jupi, mille Jaapanlased nimetasid ümber [[Mantetsu|Mantetsuks]] (Lõuna-Mandžuuria Raudteeksraudteeks), millest sai raudteefirma. Mantetsuga kaasnes ka raudteed ümbritsevaümbritsev tsoonitsoon. Ülejäänud Mandžuuria jäi veel Hiina võimu alla. Mandžuuria aladel hakkas pärast sõda välja kujunema ka [[Kwantungi armee]].<ref name=":1" />
 
=== Mandžuuria vallutamine ===
37. rida ⟶ 41. rida:
Peaaegu terve Jaapani ülemvõimu ajal Mandžukuos 1931.–1945. aastatel jätkusid piirivaidlused Mandžukuo ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahel, mis ulatusid tagasi [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] tagusesse aega 20. sajandi algusaastatel.<ref name=":2">Jowett, Philip. 2004. ''Rays of the Rising Sun, Vol. 1: China & Manchukuo''. Helion & Company Limited.</ref> Lisaks piirivaidlustele Nõukogude Liiduga oli Mandžukuo 1937. aastaks [[Jaapani okupatsioon Hiinas|Hiina invasiooni]] peamine lähtepunkt, mis kurnas nii Kwantungi armeed ja Mandžukuo majandust. Jaapani invasioon lõppes vaid osalise eduga Hiina Idarannikul, kus püstitati teisi marionettriike.<ref name=":0" />
 
Mandžukuo marionettriik langes 1945. aastal. 1945. aasta aprillis keeldus Nõukogude Liit neutraalsuse lepet Jaapaniga uuendamast ja sama aasta 8. augustil kuulutati Jaapanile sõda. Nende sündmustega algas Nõukogude Liidu invasioon Mandžuurias. Arvestades teisi sõjalisi konflikte, mis kurnasid Kwantungi armeed, ennustati Mandžukuo langemist ning Kwantungi armee valmistus Mandžuuuriast allesjäänud vägedega lahkuma. Veel Kwantungi armee kontrolli all olevatele aladele seati üles kaitsepunktid, mis ulatusid [[Tonghua]] linnast Korea piiri lähistel läbi Xinjingi pealinna lõuna Mandžuurias Kwantungi poolsaare tipus oleva sadamalinnani. 9. augustil alustas Nõukogude Liit Mandžukuo ründamist ja 12. augustil taandus Kwantungi armee Tonghuasse, jättes terve linna täis Jaapani tsiviilelanikke ilma kaitseta. Mandžukuo lagunemist soodustas ka asjaolu, et Nõukogude väed tegid koostööd Sise-Mongooliaga ja Hiina-meelsete vastupanuliikumistega ning paljud Mandžukuo sõdurid lahkusid Jaapani ridadest ja jätkasid võitlemist kas Hiina või [[Punaarmee]] ridades. Vaid vähesed Mandžukuo sõdurid jäid Jaapani vägedele lojaalseks. Jaapani vastupanu kestis 19. augustini kuni Jaapani-Mandžukuo väed Mandžuuriast kapituleerusid. Jaapani olukorda raskendasid ka 6. ja 9. augustil 1945 [[Hiroshima|Hiroshimat]] ja [[Nagasaki|Nagasakit]] tabanud tuumapommid. 2. septembril toimus Jaapani impeeriumi ametlik alistumine, millele järgnes kõigi Jaapani marionettriikide, sealhulgas ka Mandžukuo kokkuvarisemine.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/Empire-of-Japan/The-demise-of-imperial-Japan|pealkiri=Empire of Japan|väljaanne=Britannica|vaadatud=06.05.2022|autor=Britannica Entsüklopeedia toimetajad}}</ref> Keiser Pu Yi püüdis Jaapanisse põgeneda kuid püüti Punaarmee poolt kinni ning saadeti esialgu Nõukogude kinnipidamislaagrisse ja pärast Hiina revolutsiooni 1949. aastal saadeti ta tagasi Hiina ja paigutati ümberkasvatuslaagrisse, kus ta oli 1959. aastani. ÜleäänudÜlejäänud oma elu veetis ta tagasihoidlikult Pekingis aednikuna.<ref name=":0" />
 
==Vaata ka==