Oskar Kallas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P + kategooria |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Oskar Kallas - photo by Karl Emil Stahlberg - Alb-38-95.jpg|pisi|Oskar Kallas Helsingi-õpingute ajal (1892–1893)]]
'''Oskar Philipp Kallas''' ([[25. oktoober]] [[1868]] [[Kirikuküla (Kaarma)|Kaarma Kirikuküla]], [[Saaremaa]]<ref>[[Rita Loel]], [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=11972&sec=1 "Kaarma vald üritab päästa Oskar Kallase sünnikodu"], Oma Saar, 3. märts 2009</ref> – [[26. jaanuar]] [[1946]] [[Stockholm]]) oli Eesti [[rahvaluuleteadlane]] ja [[diplomaat]]. Oli Eesti [[saadik]] [[
Osales [[Miina Härma Gümnaasium]]i ja [[Eesti Olümpiakomitee]] asutamises ning juhtis [[Eesti Rahva Muuseum]]i asutamist. Kogus rahvaluulet ning tegi uurimisretki [[lutsi maarahvas|lutsi maarahva]], [[setud]]e ja [[Kraasna maarahvas|Kraasna eestlaste]] juurde.
7. rida ⟶ 8. rida:
Aastal [[1887]] astus Kallas pärast Kuressaares gümnaasiumi lõpetamist [[Tartu Ülikool]]i õppima klassikalisi keeli ning astus [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i<ref name="eys" /><ref name="Puusemp">Ene Puusemp: [http://tartu.postimees.ee/2647068/oskar-kallas-aitas-maarahva-kultuurrahvaks "Oskar Kallas aitas maarahva kultuurrahvaks"] Tartu Postimees, 31. detsember 2013</ref>. [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] üleskutsel kogus Saaremaalt rahvapärandit ning hiljem korraldas kogumisretki ka Viru- ja Läänemaale.<ref name="Puusemp" />
Aastal [[1892]] lõpetas ta Tartu Ülikooli ja siirdus õppima [[Helsingi]]sse (1892–1893), kus keskendus etnograafiale ja soome-ugri keeltele<ref name="Puusemp" />. Helsingis omandas ta [[1901]]. aastal [[doktorikraad]]i käsitledes oma doktoritöös "Die Wiederholungslieder der estnischen Volkspoesie" Eesti rahvalaule ja nende levikut<ref name="Puusemp" />. Seejärel töötas mõned aastad Peterburi ülikoolis võrdleva keeleteaduse eradotsendina, kust suundus 1903. aastal perega Tartusse.<ref name="Puusemp" />
Osales [[Miina Härma Gümnaasium]]i asutamises 1906. aastal ja oli selle kooli esimene juht.<ref name="Puusemp" /> Samuti juhtis ta alates 1907. aastast [[Eesti Rahva Muuseum]]i asutamist.<ref name="Puusemp" /> Kallas aitas täiendada EÜSi raamatukogu, mis kingiti muuseumile, millest kasvas hiljem välja [[Eesti Kirjandusmuuseum]].<ref name="Puusemp" />
Aastatel 1918–1920 oli Kallas Helsingis Eesti diplomaatiline esindaja, oli ka [[Asutav Kogu|Asutava Kogu liige 1919]]. Ta oli 1920<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9</ref>–1922 Eesti [[saadik]] Soomes ning 1922–1934<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00395_t.jpg&tbn=1&pgn=20&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6bc93d511aadfbfc91549cc91f4802fa</ref> Suurbritannias ja Hollandis asukohaga Londonis.
Külastas 1896. aastal [[1896. aasta suveolümpiamängud|olümpiamänge]] ning propageeris olümpiaideid. Tegutses 1912. aastal Stockholmis Eesti olümpiareporterina ning koostas 1919. aastal Eesti Spordi Liidu põhikirja. Oli üks [[Eesti Olümpiakomitee]] asutajaliikmeid.<ref>[https://www.esbl.ee/biograafia/Oskar_Kallas Biograafia] [[ESBL]]-is</ref>
| |||