Jaan Jaago: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda
PResümee puudub
19. rida:
|bgcolor="gold"| Kuld || [[1928. aasta maailmameistrivõistlused kreeka-rooma maadluses|1928]]
|}
'''Jaan Jaago''' ([[6. juuli]] [[1887]] [[Luunja vald (Tartu-Maarja kihelkond)]], [[Tartumaa]] – [[28. august]] [[1949]] [[Berliin]]) oli [[eesti]] [[maadleja]], elukutselisena 7 kordaseitsmekordne maailma- ja 5 kordaviiekordne Euroopa meister. Ta oli viimane tuntud eestlasest elukutseline maadleja. Klubi amatöörina: [[Tartu]] [[Aberg (klubi)|Aberg]], [[1907]]–[[1913]] Tartu [[Lurich (klubi)|Lurich]].
 
==Amatöörina==
25. rida:
Pärast karjapoisi-karjääri, mida tema puhul sageli rõhutati, hakkas Jaago sepaselliks. Regulaarselt hakkas ta treenima [[1905]] Tartu Abergis ja järgmisel aastal osales esimesel maadlusturniiril Tartus [[tsirkus]]es.<ref name=koik>[[Lembit Koik]]. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Tallinn, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[1996]], lk. 92–94</ref>
 
1907. katsusaastal üritas ta hakata elukutseliseks ja sõitis [[Tallinn|Tallinna]]asse, kuid pääses esialgu ainult tsirkuse piletikontrolliks. Siiski nägi ta mõndagi huvitavat. Ta läks koos teise tartlase [[Karl Paabut]]iga mööda Eestimaad rändama ja andis maadlusetendusi, mille eest Tartu Aberg kui amatööride klubi heitis ta endi hulgast välja.<ref name=koik/>
 
Selle peale asutasid noored elukutselised maadlejad Jaago, [[Paul Ingermann]], August Ploom, [[Johannes Tigane]] jt uue spordiklubi Lurich, mis tegutses maailmasõja alguseni, kui enamik selle liikmeid sõjaväkke võeti. Jaago ja Tigane sõjaväes ei käinud, sest olid juba varem Tartust lahkunud ja tsirkusega mööda Venemaad reisima hakanud.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 21</ref>
31. rida:
==Maailmasõja aastad==
 
[[1913]]. aastal tuli Jaago [[Peterburi]]s esimest korda elukutseliste maailmameistriks. KoosseisVõistlejate koosseis polnud vägaeriti tugev, sest [[Georg Lurich]], [[Aleksander Aberg]] ja paljud teised maadlustipud võistlesid tollal [[USA]]-s, aga [[Georg Hackenschmidt]] oli spordist juba loobunud. Ka [[1914]]. aastal [[Odessa]]s ja [[1915]]. aastal Petrogradis kaitsestuli ta tiitlitmaailmameistriks.<ref name=koik/>
 
== 1920. aastad ==
[[Pilt:Plakat, ESM Fp 37-113 A 68.jpg|pisi|Jaan Jaago reklaamplakat]]
[[1921]]. aastal naasis Jaago Eestisse, kuid ei leidnud headsobivat tööd. Olümpiaideaalidele tuginedes lõpetas Eesti elukutseliste spordi rahastamise ja Jaago sõitis [[Soome]] kaudu [[Lääne-Euroopa]]sse. [[Saksamaa]]l kui sõjasüüdlasel ei lubatud sõjasüüdlasenaolümpialiikumises osaleda olümpialiikumises ja, seetõttu olid seal elukutseliste sportlaste teenimisvõimalused paremad.<ref name=koik/>
 
Saksamaale jäi Jaago elama kuni surmani. Talle kuulus kuni 1936. aastani Tallinnas Juhkentali tänaval asunud kivitööstus, mida juhtis tema poeg Rudolf Jaago<ref>Ärimaailmast. Rahvaleht, 9. märts 1936, nr. 29, lk. 3.</ref>. Tema urn toodi Tallinna ja maeti Metsakalmistule.<ref name=koik/>
41. rida:
Jaago tuli elukutseliste maailmameistriks [[1924]] ja [[1925]] [[München]]is, [[1926]] [[Pariis]]is ja [[1928]] Münchenis. [[1930]] [[Madrid]]is võitis ta tiitli "tšempionide tšempion". Vahel esines ta koos Karl Paabuti, [[Karl Tombergi]] ja [[Karl Veimanniga]].<ref name=koik/>
 
1928. avaldasaastal tailmus Tartus raamatutema raamat “Mälestused. Seitsmekordse ilmameistri senine elukäik”.<ref name=koik/>
 
== Mälestusvõistlused ==