Karksi ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
8. rida:
 
==Ajalugu==
Esmakordselt on [[Karksi]] nime mainitud [[1224]], kui mandrieestlased said muistses vabadusvõitluses lüüa ja Karksi ala läks [[Saksa ordu]] valdusessevaldusse. [[1228]] kuulus Karksi linnus juba [[Viljandi komtuurkond|Viljandi komtuurkonna]] foogtkonda.
[[1248]]. aasta [[ürik]]uis on mainitud [[Karksi foogtkond]]a, kuhu kuulusid [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Saarde kihelkond]] ja [[Ruhja]]. Nende keskuseks sai Karksi linnus. Esialgne puidust linnus ehitati eestlaste muinaslinnuse asemele. [[Leedu]]laste sõjakäigus [[1297]] põletati see maha. [[14. sajand]]i alguses hakati ehitama ebakorrapärase põhiplaaniga linnust ja tornidega ringmüüri. [[1329]] purustasid leedukad jälle Karksi linnuse. Ordumeistri [[Goswin von Herike]] käsul taastati kivilinnus ja [[1357]] tugevdati ringmüüriga. Kuid leedukad ei andnud kauaks rahu ja [[1366]] hävitasid nad Karksi linnuse juba kolmandat korda.
18. rida:
[[1535]] ühendati Karksi linnus [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistri]] alaga, mille keskus oli [[Cēsis|Võnnus]]. Karksi linnus sai uuesti kannatada igas sõjakäigus, mis sinna ulatus.
[[1560]] langes Karksi linnus [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] [[Poola]]le. [[1563]] läks linnus üle [[Rootsi]] valdusessevaldusse.
 
[[1573]] vallutasid [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürsti]] väed Karksi linnuse ja kinkisid selle [[Liivimaa kuningas]] [[hertsog Magnus|Magnus]]ele. See oli tolle residents [[1578]]. aastani. [[1582]] andis Poola kuningas [[Stefan Bathory]] Karksi linnuse [[Georg von Fahrensbach]]ile, kes nimetati 1598. aastal ka [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkonna]] [[vojevood]]iks.
33. rida:
Pealinnusest on alles vaid mõned müürijäänused edelaküljel, mõned lühikesed müürilõigud pealinnust eeslinnusest lahutava vallikraavi ääres ja kirdeküljel. Säilinud on ka sillasammaste katkendid pea- ja eeslinnuse vahel.
 
[[Karksi vald|Karksi valla]] arengukavas oli plaanis [[2007]]–[[2010]] Karksi ordulinnuse ja selle ümbruse korrastamine, varemete konserveerimine, Katariina tulba (pealinnuse nurgatorn) ja värava peatorni taastamine; infotoa, [[käsitöö]] müügikoha ja [[kohvik]]u rajamine, varemete juurde [[parkla]] ja [[WC]] ehitamine, kabeli remont ja infotahvli paigaldamine. 2011. ja 2012. aastal toimusid pealinnusel projekti ''"The Ecology of Crusading''" raames arheoloogilised kaevamised. Pealinnuse alal on enne ehitustöid olnud allikatoiteline vesine lohk, mis linnuse varaseimas asustusjärgus täideti olmejäätmete ja prahiga. Lohu täitepinnas sisaldas rohkesti leide, sh puitesemeid, ning looma- ja kalaluid. Intensiivne elutegevus pealinnusel on alanud 1280. aasta paiku. Linnuse õue on katnud mitu ülestikku, suurest kividest sillutist. Hiliseimad asustusjäljed pealinnusel on Rootsi ajast.
{{commonskat|Karksi Castle}}