Veski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
Märgised: Eemaldamine Täpsustuslehekülgede lingid
 
1. rida:
{{See artikkel| räägib ehitisest/ettevõttest; teiste tähenduste kohta vaata [[Veski (täpsustus)]].}}
[[Fail:Seidla tuuleveski. 2016. aasta veebruar..jpg|pisi|Seidla tuuleveski. 2016. aasta veebruar.]]
'''veski,''' sama mis jahvati; rahvakeeles ka ehitis või hoone, kus paikneb jahvati. Eestis on ehitatud tuuleveskeid ja vesiveskeid. Trummelveskis purustavad materjali pöörlevas trumlis liikuvad metallkuulid (kuulveski) või varvad (varbveski). Materjali purustamiseks kasutatakse ka pöörlevaid rulle (valtsveski), rattaid (ratasveski) ja materjaliosakeste omavahelist põrkumist (jugaveski).
 
Jahvati ''' '''on materjali peenestamise seade (lähtunud käsikivist); koos­neb ajamist, kerest, tööorganitest ja abiseadmetest. Valtsjahvatis lõhustavad eri sagedusega ja eri suunas pöörlevad hammastatud rullid materjali (teravilja) osakesteks, mille mõõtmed sõltuvad hammaste sam­must ja valtside vahekaugusest. Kivi- või ketasjahvatis peenestub materjal abrasiivpindade vahel, nende vahekaugusest sõltub jahvatusmäär. Vasarjahvatis peenestavad suure sagedusega pöörlevale kettale kin­nitatud vasarad materjali löökidega. Vahetatava sõelaga jahvati jahvatusmäär oleneb avade läbimõõdust. Vasarjahvatil võib olla ventilaator, mis laseb jahu kotti, salve või punkrisse. Muljuris lömastatakse mater­jal vastandsuunas pöörlevate rullide vahel. Muljur on kombineeritud jahvati esimene aste. Desintegraatorjahvati tööorganid on võrdse sagedusega vastandsuunas pöörlevatele ketastele kinnitatud sõrmed.[[Fail:Seidla tuuleveski. 2016. aasta veebruar..jpg|pisi|Seidla tuuleveski. 2016. aasta veebruar.]]
[[Pilt:Tartu Mill 04.jpg|pisi|Tänapäevased veskid on suuresti automatiseeritud]]
[[File:Rembrandt van Rijn - The Mill - Google Art Project.jpg|thumb|[[Rembrandt van Rijn]]: "Veski" (u 1645-1648)]]
'''Veski''' (ka '''jahuveski''') on [[ehitis]] või [[ettevõte]], kus [[teravili|teravilja]] [[jahvatamine|jahvatatakse]]<ref name="EKSS"/>.
*
 
Tänapäevased veskid töötavad tavaliselt [[elekter|elektri]] või [[Fossiilkütus|fossiilkütustega]], et käivitada vastupidavast [[teras]]est või [[malm]]ist hammastega või siledaid [[valts]]e. Kui nende abil eraldada [[klii]]d ja [[idu]]d [[sisetoitekude|sisetoitekoest]], siis saadakse [[püülijahu]], aga kui kliid ja idud sisse jätta, siis [[täisterajahu]]. Erinevad jahvatamise võtted annavad silmnähtavalt erinevaid tulemusi, isegi kui saadused on [[toiteväärtus]]elt samad. Sellegipoolest eelistavad paljud pagarid ja loodusliku toidu armastajad kividega jahvatatud jahu selle tekstuuri ja tuumaka maitse pärast. Ühtlasi usuvad nad, et kivide vahel jahvatatud jahu on parema toiteväärtusega ja annab küpsetamisel parema tulemuse kui valtside vahel jahvatatud jahu. Väidetakse, et kivid jahvatavad aeglasemalt kui valtsid, mistõttu valtsidega jahvatamisel puutub jahu kokku kõrgema temperatuuriga, selles olevad [[rasv]]ad võivad oksüdeeruda ja [[rääsumine|rääsuda]], mis hävitab osa jahus olevatest [[vitamiin]]idest. Kividega jahvatatud jahus on rohkem [[tiamiin]]i, eriti kui jahu on saadud [[tritik]]ust. Kuid kividega jahvatamine kestab kauem, mistõttu veski jõudlus on väiksem. Ühtlasi peavad kivid vähem vastu ja neid on sagedamini tarvis vahetada.
 
Tänapäeva veskid jahvatavad ainult "puhast" vilja, millest [[agan]]ad ja [[sõkal|sõklad]] on eemaldatud, aga ajalooliselt on mõnes veskis olnud ka vahendeid vilja peksmiseks, sortimiseks ja puhastamiseks.
 
Tänapäeval on veskid ärilised asutused. Osa neist on eraldi ettevõtted ning võtavad jahvatamise eest raha. Osa veskitest kuulub suurettevõtetele, mis ostavad jahvatamata vilja ja pärast omavad veskist saadud jahu.
 
Veski liike:
* [[auruveski]]
* [[mootorveski]]
* [[vesiveski]] saab energia veevoolust
* [[tuuleveski]] ehk tuulik saab energia tuulest.
 
== Viited ==