Kuusiku mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| on Rapla kihelkonna rüütlimõisast; Maarja-Magdaleena kihelkonna Vara kõrvalmõisa kohta vaata [[Kuusiku mõis (Maarja-Magdaleena)]].}}
 
[[Pilt:Kuusiku mõisa peahoone.jpg|pisi|Kunagise Kuusiku mõisa peahoone<ref name="KRR_15329">{{kultuurimälestis|15329|Kuusiku mõisa peahoone}} (vaadatud 28.05.2022)</ref>]]
'''Kuusiku mõis''' ([[saksa keel]]es ''Saage'') oli [[rüütlimõis]] Harjumaal [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonnas]]. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda [[Rapla vald]]a [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]].
 
== Ajalugu ==
Esimesed teated Kuusiku mõisast pärinevad aastast 1467, mil see kuulus [[Wrangell]]idele. Keskajal asus mõisas tõenäoliselt vasallilinnus.<ref name="MõisaPortaal"/> Aastatel 1544–1666 moodustas Kuusiku mõis ühise majapidamise [[Sikeldi mõis]]aga. Wrangellide omanduses püsis mõis kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]]. 18. sajandi alguses (umbes aastal 1714) omandas mõisa [[Georg Gustav von Hastfer]].<ref name="Valdajad"/>
[[Pilt:Kuusiku mõisa sepikoda.jpg|thumb|Sepikoda]]
 
[[Pilt:Kuusiku mõisa tärklisevabrik1.jpg|thumb|Tärklisevabrik]]
Aastal 1791 läks mõis [[Thomas von Dellingshausen]]i ja samal aastal Gustaviana Christina [[Hastfer]]i omandusse. [[18. sajand Eestis|18. sajand]]i viimasel aastakümnel alustas Kuusiku mõisas tööd naelatöökoda, kus valmistati Venemaalt toodud rauast 3–6-[[Toll (pikkusühik)|toll]]iseid naelu. Toodang ulatus sajandi lõpul 100 000 naelani aastas, 1806. aasta andmeil aga 250 [[Puud (massiühik)|puud]]ani. Toodang realiseeriti [[Eestimaa kubermang]]us, osalt ka Pärnus. Kuusiku mõisas töötas ka nn. [[tärklis]]e- ja puudrivabrik ning vasetöökoda. 1806. aastal toodeti tärklist 150 ja puudrit 300 puuda, vaske töödeldi aga aastas 160 puuda. Tärklis ja puuder müüdi Tallinnas ja Pärnus, vask aga läks vaskseppade käsutusse. Tärklise- ja puudrivabrikus töötas 5 pärisorja. Meister kui ka abilised olid pärisorjad. Naela- ja vasetöökojas töötas 6 pärisorja<ref>[[Jaan Konks]], PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 64</ref>..
 
16. rida ⟶ 17. rida:
[[Lilienfeld]]ide ajal rekonstrueeriti mõisahäärberit korduvalt, mil sellele lisati nii [[klassitsism|klassitsistlikke]] kui ka [[historitsism|historitsistlikke]] ([[Uusgootika|uusgooti]]) elemente.<ref name="MõisaPortaal"/>
 
1924. aastast tegutses Kuusiku [[riigimõis]]a peahoones [[Riigi Põllutöö Katsejaam]]. Seoses sõjaväebaasi ja [[Kuusiku lennuväli|lennuvälja]] ehitamisega Kuusikule 1940. aastal, kasutati mõisahoonet vene lendurite elamuna. Tänapäeval tegutseb endisesEndises härrastemajas tegutses lasteaed.<ref name="Muinas"/><ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/73468377/rapla-vald-ostab-sugisel-muudud-kuusiku-moisa-peahoone-tagasi-ja-paneb-uuesti-muuki Rapla vald ostab sügisel müüdud Kuusiku mõisa peahoone tagasi ja paneb uuesti müüki], maaleht.delfi.ee, 20.01.2016</ref>
 
<gallery>
23. rida ⟶ 24. rida:
Pilt:Kuusiku mõisa masinarehi.jpg|Masinarehi
Pilt:Kuusiku mõisa moonakatemaja.jpg|Moonakatemaja
Pilt:Kuusiku mõisa park.jpg|Mõisa park<ref name="KRR_15330">{{kultuurimälestis|15330|Kuusiku mõisa park}} (vaadatud 28.05.2022)</ref>
Pilt:Kuusiku mõisa piirdemüürid.jpg|Piirdemüürid
 
Pilt:Kuusiku mõisa sepikoda.jpg|Sepikoda
Pilt:Kuusiku mõisa tärklisevabrik1.jpg|Tärklisevabrik
Pilt:Kuusiku mõisa valitsejamaja.jpg|Valitsejamaja
Pilt:Kuusiku -Altveski- vesiveski koos tammiga.jpg|Mõisa vesiveski koos tammiga
Pilt:Kuusiku mõisa viinavabrik.jpg|Viinavabriku varemed
</gallery>
,
 
== Vaata ka ==
* [[Eesti mõisate loend]]