Aleksandr Suvorov: erinevus redaktsioonide vahel

Aastatel 1786–[[1792]] osales ta [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]]. 22. septembril ([[3. oktoober|3. oktoobril]]) [[1786]] ja sai ta [[kindral en chef|kindral ''en chef'']]<nowiki>'iks</nowiki>. 11. detsembril ([[22. detsember|22. detsembril)]] [[1790]] vallutati tema juhtimisel [[tormijooks]]uga [[Bessaraabia]]s asuva türklaste tugevaim, [[Izmail]]i kindlus, mis on tema sõjaväelase karjääri jooksul ainuke märkimisväärne sõjaline võit vaenlase regulaararmee üle. Kindluse vallutamisel omasoli tähtsattähtis rollikoht Zaporožje kasakavägi (nende üks viimane osavõtt Vene Impeeriumi teenistuses). Vallutamisele järgnesid tapatalgud, kus hukkusid peaaegu kõik kindluslinnas olijad, kokkueri eriandmetelandmetel kuni 26 000–40 000 inimest{{lisa viide}}.

Pärast rahulepingu allakirjutamist Türgiga sõdis Suvorov Poolas. Ta surus julmalt maha [[1794|1794. aasta]] [[Kościuszko ülestõus]]u. 24. oktoobril ([[4. november|4. novembril]]) 1794 toimus [[Praga lahing]] (Varssavi eeslinneeslinnas), milles Suvorov võitis ülestõusnute väge. Lahingu järel tapeti kuni 20 000 tsiviilisikut, mille tõttu lõpetasid ülestõusnud mujal vastupanu. [[Katariina II]] ülendas Suvorovi Poola ülestõusu mahasurumise eest [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssaliks]].

1798. aastal organiseerisid Suurbritannia ja Austria Prantsusmaa vastu [[Teise koalitsiooni sõda|uue II koalitsiooni]], kaasates ka Paul I Venemaa. 1799. aastal korraldas koalitsioon Euroopas mitu sissetungi Prantsusmaa vastu, sealhulgas kampaaniad Itaalias ja Inglise-Vene sissetung [[Holland]]isse. Aleksandr Suvorov saavutas prantslaste vastu Itaalias mitu väikset võitu, kuid Prantsuse väed surusid nad piiramisrõngasse.

Itaalia sõjakäik lõppes Prantsuse ülekaalukate vägede eest põgenemisega ehk "kuulsa Šveitsi sõjaretkega" ja järgnenud [[Zürichi lahinguga]], kus Suvorov kaotas suure osa oma Itaaliasse tunginud Vene armeest (osa hävis, osa langes vangi ja haavatud jäeti maha),. milleSelle järel tagandas keiser Paul Suvorovi ametist.

Suvorov oli neljas ja ühtlasi eelviimane Venemaa [[generalissimus]] (aastast [[1799]]) (esimene Šein, viies Stalin – kõik auastmed on saadud (üks erandina) ülestõusude-mässude mahasurumise eest). Auastme sai ta Paul I-lt (Katariina II poeg).

* Natalja (1775–1844), kes abiellus [[1795]]. aastast [[Eestimaa rüütelkond]]a kuulunud ülemtallimeisterülemtallimeistri krahvikrahv [[Nikolai Zubov]]iga ([[:ru:Зубов,_Николай_Александрович|1763–1805]]), kes oli vürst [[Platon Zubov]]i vanem vend.<ref name="K3KrF" />

Suvorovi järgi on nimetatud Stalini-aegne [[Suvorovi orden]]. Stalin lõipani teise maailmasõja ajal aluse Suvorovi-Kutuzovi isikukultuseisikukultusele, kuikäsitledes neid Vene rahva kangelastest, mis kestab täninikangelastena.

TemaAleksandr Suvorovi portree on [[Transnistria]] 1-, 5-, 10- ja 25-rublasel rahatähel.

Suvorovi auks oli Eesti NSV-s nimetatud mitu tänavat ja muud aadressikohta, muuhulgasmuu hulgas kandis Suvorovi puiestee nime praegune [[Kaarli puiestee]] [[Tallinn]]as.