Tartu maavalitsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=mai}}
{{Asutus
|Nimi = Tartu Maavalitsus
11. rida ⟶ 12. rida:
|eesmärk =
|peakorter = Tartu
|asukoht = [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 12, Tartu<br>[[Riia tänav]] 15, ([[Küüni tänav|Võidu]] ja [[Aleksandri tänav]]a nurgal<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Tartu maavalitsus], lk 158.</ref>) Tartu
|piirkond = [[Tartu maakond]]
|juhtkond = [[Tartu maavanem]]
22. rida ⟶ 23. rida:
'''Tartu maavalitsus''' oli [[Tartu maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]].
 
Tartu maakonnakomissar [[Juhan Ostrat]] astus ametisse pärast valimist maikuusmais 1917 aastal. Maakonna komissari kaudu juhiti Tartu maakonnanõukogu liigeteliikmete valimisi. MaakonnakomissarileMaakonnakomissari nõuandjaksnõuandva organiksorganina moodustati ajutine maakonnanõukogu. Maakonnanõukogu liikmeteks said „Postimehe"Postimehe toimetaja[[Jaan Tõnisson]], vanemadvokaat [[Lui Olesk]], Karl Pillesson, H. Priima ja õigusteadlane [[Rudolf Jaska]].
[[Jaan Tõnisson]], van. adv. [[Lui Olesk]], Karl Pillesson, H. Priima ja õigusteadlane [[Rudolf Jaska]].
 
1. juulil 1917 aastal peeti avakoosolek Tartus, [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]]e ruumides. Esimeseks maakonnavalitsuse esimeheks valiti [[Johan Jans|Juhan Jans]]. Maakonnavalitsuse liikmeteks valiti: haridusosakonna juhatajaks A. Bach, majanduse osakonna juhatajaks A. Luksepp, admin, osakonna juhatajaks [[Hans Priimägi]] ja sekretäriks [[Rudolf Jaska|R. Jaska]]<ref>H. Priimägi. Mõnda maaomavalitsuse tekkimise algpäivilt Tartumaal. Maaomavalitsus 1926 nr 18 (1), lk 301.</ref>. Maakonnavalitsuse tegevuse teine järk algas uuesti 11. novembril 1918 a. J. Jansi poolt "Postimehes"ajalehes Postimees avaldatud üleskutsega, kuid katkes taas kui [[Nõukogude Venemaa]] väed tungisid Tartule lõuna poolt peale ja Eesti väed lahkusid Tartust ööl 18/19. detsembril 1918 a. maakonnavalitsuse esimees J. Jans sõitis Viljandisse ja sealt TallinnasseTallinna. Vastuolude tõttu vägede ülemjuhataja J. Laidoneriga tatagandati ametistta ajuti tagandatiametist ning H. Priimägi Põltsamaal rahvaväe kommisjonikomisjoni esimehena tegutses ja ka maakonnavalitsuse asju ajas. 14. jaanuaril 1919. aastal, pealepärast [[Tartu lahing (1919)|Tartu vabastamist]] algas maakonnavalitsuse tegevuse kolmas järk.
 
1990. aastal taasasutatud Tartu maavalitsus korraldas [[Tartu maavanem]]a asjaajamist, valmistas ette dokumente, korraldas ja kontrollis maavanema korralduste täitmist. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref>
31. rida:
Viimane [[Tartu maavanem]] oli [[Reno Laidre]].
 
Maavalitsuses oliolid kantselei ja järgmised osakonnad: arengu- ja planeeringuosakond; haridus- ja kultuuriosakond; sotsiaal- ja tervishoiuosakond; perekonnaseisuosakond; maaosakond; rahandusosakond<ref>[http://tartu.maavalitsus.ee/et/uldinfo Tartu Maavalitsusest], Tartu maavalitsuse koduleht (vaadatud 6.09.2013) .</ref>.
 
Tartu maavalitsus tegutsestöötas hoones aadressigaaadressil Riia tänav 15. Hoone omanik Riigi Kinnisvara AS plaanis pärast maavalitsuse töö lõpetamist hoonesse kolida sotsiaalkindlustusameti Tartu osakonna töötajad.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4259421/maavalitsusest-tuhjaks-jaavas-majas-asuvad-toole-teised-riigiametnikud "Maavalitsusest tühjaks jäävas majas asuvad tööle teised riigiametnikud"] Tartu Postimees, 29. september 2017.</ref>
 
== Tartu maavanem ==
{{vaata|Tartu maavanem}}
 
==Viited==
{{viited}}