Nägemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 27 baiti ,  4 kuu eest
P
resümee puudub
(lisasin teksti sisse viiteid)
PResümee puudub
 
'''Nägemine''' ehk '''nägemismeel''' (ingl. k ''sight'', ''vision'') on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis.
 
[[Fotoopiline nägemine|Fotoopilise nägemise]] (päevane nägemine), värvinägemise, skotoopilise nägemise (öine nägemine) ja mesoopse nägemise (hämarusnägemine), kasutades valgust nähtavas spektris, mida peegelduvad keskkonnas olevad objektid. See erineb [[Nägemisteravus|nägemisteravusest,nägemisteravus]]est, mis viitab sellele, kui selgelt inimene näeb (näiteks "20/20 nägemine"). Inimesel võib olla probleeme visuaalse taju töötlemisega isegi siis, kui tal on nägemine 20/20.
 
Tekkivat taju tuntakse ka kui nägemist (omadussõdad vastavalt visuaalne, optiline ja okulaarne.)<ref>{{Netiviide|url=https://elundkonnad.weebly.com/naumlgemine.html|pealkiri=Nägemine}}</ref>
 
Nägemine on inimese viiest meelest tähtsaim, selle kaudu tunnetatakse 80% välismaailmas toimuvast. Nägemiselund koosneb kolmest osast: silmamuna koos abistruktuuridega, [[nägemisnärv]] ja juhteteed ajus ning aju nägemiskeskus, mis asub [[Kuklasagar|kuklasagaraskuklasagar]]as<ref>{{Netiviide|autor=Ingeborg Trofimova|url=https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/nagemine/id-1232|pealkiri=Nägemine|vaadatud=21.02.2022}}</ref>
 
'''Binokulaarne''' ehk '''kahe silmaga nägemine.''' Kui vaadata mingit objekti kahe silmaga, tekib kummagi silma võrkkestale kujutis, mis erineb veidi teise silma omast, kuid seda tajutakse ikkagi ühe objektina. Erinevad kujutised võrkkestal tulenevad sellest, et kaks silma ei asetse täpselt ühes kohas. Ühe objektina nähakse neid kujutisi seetõttu, et aju liidab need üheks tervikuks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Uljas, J., Rumberg, T.|pealkiri=Psühholoogia gümnaasiumiõpik|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=80}}</ref> '''Monokulaarne nägemine''' on ühesilmanägemine.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Võõrsõnade leksikon, 7 trükk|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=683}}</ref>