Mandžukuo: erinevus redaktsioonide vahel

'''Mandžukuo''' ([[hiina keel|hiina]] 满洲国 (lihtsustatud), 滿洲國 (traditsiooniline) ''Mǎnzhōuguó'' 'Mandžu Riik') oli Jaapanist sõltuv marionettriik [[Mandžuuria]]s ja [[Sise-Mongoolia]] idaosas. Mandžukuo (Manchukuo) iseseisvus kuulutati välja [[Jaapan]]i toetusel [[1932]]. aastal. Mandžukuo oli Jaapani mõjuvõimu all 1931. aastast 1945. aastani. Juriidiliseltning ''de jure'' oli Manchukuota iseseisev riik, kuid tegelikkuses oli ta täielikult Jaapani poliitilise juhtimise all olev marionettriik. <ref name=":0">Sieradzan, Przemyslaw. 2020. ''Japanese Puppet State of Manchukuo in Northeast China and its Contemporary Legacy''. Saadaval Marszalek-Kawa, Joanna ja Kamila Rezmer-Plotka (toimetajad). ''Peculiarities of China’s Politics and Culture'', 114-139. Torun: Adam Marszałeki kirjastus.</ref> [[Rahvasteliit]] keeldus Mandžukuod tunnustamast ning seetõttu astus Jaapan [[1933]]. aastal sellest organisatsioonist välja. Mandžukuo koosnes [[Mandžuuria]]st ([[hiina keel|hiina]] ''Dongbei'') ja endisest [[Hiina]] [[Jehol]]i maakonnast. Mandžukuo hõlmas umbes 1 300 000 km², seal elas 34 200 000 inimest, peamiselt [[hiinlased]], ka [[korealased]], [[mandžud]], [[jaapanlased]] (umbes 870 000) jt. Mandžukuo valitsejaks sai viimane [[Qingi dünastia|Qingi ehk Mandžu dünastia]] keiser [[Pu Yi]].

Louise Youngi<ref name=":1">Young, Louise. 1998, esmalt avaldatud 1960. ''Japan’s Total Empire: MAnchuria and the Culture of Wartime Imperialism.'' University of California Press: Berkeley, Los Angeles & California. </ref> sõnul ei peetud [[Vene-Jaapani sõda]] mitte Mandžuuria (kuigi antud sõja käigus omandatud maa-alad võimaldasid hiljem Mandžuuria okupatsiooni), vaid Korea ülemvõimu pärast, oli oluline Jaapani endi saarte kaitsmiseks. [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja (1904-1905)]] olulisus Mandžuuria vallutamises seisnes selles, et Jaapan sai [[Portsmouthi rahuleping|Portsmouthi rahulepinguga]] maa-alad, millest sai 1931. aastal alguse Mandžuuria vallutamine. Portsmouthi rahulepinguga sai Jaapan mitmeid Venemaale kuulunud maa-alasid ja ettevõtteid Kirde-Hiinas. Esiteks kuulus lepingu kohaselt Korea taaskord Jaapani mõjusfääri ja teiseks sai Jaapan endale Liaodongi poolsaare, tuntud ka kui Kwantungi Liisitud Territooriumi ning venelaste poolt ehitatud Hiina Idaraudtee lõunapoolse jupi, '''mille Jaapanlased nimetasid ümber [[Mantetsu|Mantetsuks]] (Lõuna-Mandžuuria Raudteeks) ning tegid sellest raudteefirma.''' jaMantetsuga kaasnes ka raudteed ümbritseva tsooni. Ülejäänud Mandžuuria piirkond jäi veel Hiina võimu alla. Mandžuuria aladel hakkas pärast sõda välja kujunema ka Kwantungi armee, mis allus Jaapani valitsusele. Mantetsust sai Jaapani majandusliku arengu jaoks oluline raudteefirma ja Mandžuuria vallutamise lähtepunkt. [[Kwantungi armee]] aga tagas sõjaväelise toetuse.<ref name=":1" />

=== 1928.Mandžuuria aastavallutamine ===

Pärast Qingi dünastia langetamist 1911. aastal loodi [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]], pärast mida Hiina langes Hiina sõjaväelisse ja poliitilisse kriisi. Seda perioodi, eriti pärast Yuan Shikai surma 1916. aastal, kutsutakse Hiinas [[Sõjapealike Ajastu|Sõjapealike Ajastuks]]. KasutadesKuna Jaapanile oli riigi väikese pindala ja maavarade puuduse tõttu pääs maismaale oluline, kasutati ära Hiina sisepoliitilisi kriise tegija Kwantungi armeetehti koostööd sõjapealik [[Zhang Zuolin|Zhang Zuoliniga]], et Jaapani mõjuvõimu maismaal suurendada. Kui Zhang oli sunnitud Jaapani nõuete ja natsionalistlike Hiina nõuetevõimude vahel manööverdama, hakkas ta investeerima ettevõtetesse, mis konkureerisid Jaapani ettevõtete ja Mantetsuga,. Seega otsustas [[Guangdong|Kwantungi armee]] Zhangi ja Jaapani vahelist koostöö staaži Mandžuuria vallutamiseks ära kasutada. Kwantungi armee korraldas 1928. aastal Zhangile pommiplahvatusega atentaadi, lavastades selles süüdi rivaalitseva sõjapealiku, et kasutada seda ettekäändema Mandžuuria vallutamiseks. Plaan olilastes Zhangi vagunvaguni vene pommidega õhku lasta ja jättes sündmuspaigale jätta kolm mõrvatud Hiinlasthiinlast saladokumentidega, lavastades sedakaudu süüdi Hiina rivaalitseva sõjapealiku. Atentaadi lavastamise järel lootis sõjavägi, et Zhangi mõrv ässitab Hiina ja Jaapani vahel sõda, mis annaks Jaapanile võimaluse Mandžuuria okupeerimiseks, kuid Kwantung ei saanud Jaapani valitsuselt sõjaväelist toetust. ningPlaan esimenekasutada katseZhangi Mandžuuriatpetlikku vallutadaatentaati ettekäändema Mandžuuria vallutamiseks kukkus läbi.<ref name=":0" /><ref name=":1" />

[[Kwantungi armee]] jõudis Mandžuuria vallutamiseni läbi1931-9933. mitmeteaastatel militaaroperatsioonidemida läbi intsidendi, mida  tuntakse nii [[Mandžuuria kriis|Mandžuuria kriisi]] või ka [[Mukdeni intsident|Mukdeni intsidendina]]. Neid operatsioonidMandžuuria leidsidvallutamine aset 1931-1933. aastatel, millest olulisem toimusalgas 18. septembril 1931. aastal, miskus oli korraldatudkorraldati kolonelide [[Seishiro Itagaki]] ja [[Kanji Ishiwara]] käsul, kus lavastati taaskord pommiplahvatus Mukdeni lähedal oleval raudteel, milles süüdistati Hiina mässajad. Plahvatust kasutati ka seekord ettekäändena Hiinaga sõjalisse konflikti astumiseks. Jaapani valitsus Tokyos, mida juhtis peaminister [[Wakatsuki Reijiro]], ei toetanud Mandžuuria vallutamist Kwantungi armee poolt, kuid sõjavägi tegutses iseseisvalt, kuna Kwantungi sõjaväeüksustes oli juba väljakujunenud tugev Jaapani laienemispoliitikat soosiv ideoloogia. Uus peaminister [[Inukai Tsuyoshi]], kes sai peaministriks 1931. aasta detsembris tunnustas Mandžuuria vallutamist.<ref name=":0" /><ref name=":1" />

Mandžukuo (Mandžu riik) kuulutati välja 1932. aastal 18. veebruaril Jaapani toetusel. Eelnevast Changchuni linnast sai uus Mandžukuo pealinn Xinjing (’Uus Pealinn’).<ref name=":0" /> Kuna Jaapani valitsus ei toetanud Mandžuuria annekteerimist uid siiski olid maismaa maa-alad Jaapanile nii majanduslikult kui ka sõjaliselt olulised, siis rakendati [[Mandžud|Mandžude]] suveräänsust ja iseseisvust toetavat propagandat. Ametlikult olid riigi eesotsas HiinlastestHiina riigiametnikud ja poliitikud, kuid tegelik võim oli jaapanlastest aseministrite ja riigiametnike käes.<ref name=":1" /> Mandžuuria asutati 1932. aastal vabariigina, kuid 1934. aastal asusasetati riigi etteotsa valitseja [[Puyi|Pu Yi]], kes oli [[Qingi dünastia]] viimane valitseja (Qingi dünastia oli Mandžude poolt 1644. aastal asutatud dünastia). 1934. aastal krooniti [[Puyi|Pu Yi]] Mandžukuo keisriks ja tema nimeks sai [[Kangde]] ning MandžuuriastMandžukuost sai keisririik. Xinjiangi keisripalee ehitamine ning muud tseremooniad ja pidustused olid vaid näitemängud Mandžuuria suveräänsuse rahvale demonstreerimiseks. Jaapan sõlmis Mandžukuo valitsusega vastastikuse kaitse lepingu, mille järgi tagas Kwantungi armee riigi julgeolekut. <ref name=":0" /> Jaapani valitsus töötasrakendas propagandaMandžukuos kallal,[[Mandžud|mandžude]] etsuveräänsust ja iseseisvust toetavat propagandat ning püüdis nii teisioma rahvast kui ka endeidülejäänud maailma veenda, et Mandžukuo puhul tegu on iseseisvaiseseisev riigigariik. Keiser Pu Yi ja tema mandžu juured olija sobivQingi vahenddünastia õigustamaksolid temasobivad asetamistvahendid Mandžukuotõestamaks trooniletema ningõigusi suveräänsusMandžukuo propaganda rakendamisekstroonile. <ref name=":1" />

=== 1945:Jaapan ja Mandžukuo kokkuvarisemine ===

Peaaegu terve MandžukuoJaapani marionettriigiülemvõimu iseseisvuseajal Mandžukuos 1931-1945. aastalaastatel jätkusid piirivaidlused Jaapani-Mandžukuo ja Nõukogude Liidu vahel, mis ulatusid tagasi [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] tagusesse aega 20. sajandi algusaastatel. <ref name=":2">Jowett, Philip. 2004. ''Rays of the Rising Sun, Vol. 1: China & Manchukuo''. Helion & Company Limited. </ref> Lisaks piirivaidlustele Nõukogude Liiduga oli ManchukuoMandžukuo 1937. aastaks [[Jaapani okupatsioon Hiinas|Hiina invasiooni]] peamine lähtepunkt, mis kurnas nii Kwantungi armeed ja Mandžukuo majandust. InvasioonJaapani invasioon lõppes vaid osalise eduga jaHiina JaapanIdarannikul, suutiskus okupeeridapüstitati vaidteisi Idarannikumarionettriike.<ref name=":0" />

1945.Mandžukuo aastamarionettriik veebruarislanges valmistus1945. Nõukogudeaastal. Liit Mandžuuriat vallutama1945. Aprillisaasta tegiaprillis keeldus Nõukogude Liit teatavaks, et neutraalsuse lepet Jaapaniga ei uuendatauuendamast ja sama aasta 8. augustilaugustis kuulutati Jaapanile sõda. Nende sündmustega algas Nõukogude Liidu invasioon Mandžuurias. Arvestades teisi sõjalisi konflikte, mis kurnasid Kwantungi armee kahanemisegaarmeed, ennustati Mandžukuo langemist ning Kwantungi armee valmistus Mandžuuuriast allesjäänud vägedega lahkuma. Veel Kwantungi aree käes olevatele aladele seati üles kaitsepunktid, mis ulatusid Tonghua linnast Korea piiri lähedal,lähistel läbi Xinjingi pealinna lõuna Mandžuurias Kwantungi poolsaare tipus oleva sadamalinnani, jättes nendest aladest väljapoole olevad tsiviilisikud ilma kaitseta. 9. augustil alustas Nõukogude Liit ManchukuoMandžukuo ründamist ja 12. augustil ennustati Xinjingi langemist ning taanduti Tonghuasse, jättes terve linna täis Jaapani tsiviilelanikke maha.ilma 13. augustini oli tsiviilelanikel võimalik rongiga põgeneda, pärast seda oli võimalik kas jalgsi või hobustega jõuda Kwantungi armee kaitse all olevatesse piirkondadessekaitseta. Mandžukuo lagunemist soodustas ka asjaolu, et Nõukogude väed tegid koostööd ka Sise-Mongooliaga ja Hiina-meelsete vastupanuliikumistega janing paljud Mandžukuo sõdurid hakkasidlahkusid vägesidJaapani juhtivatelevägedest Jaapanija sõjaväeohvitseridelejätkasid võitlust kas Hiina või [[Punaarmee]] vasturidades. Vaid vähesed Mandžukuo sõdurid jäid Jaapani sõjavägedele lojaalseks. Jaapani vastupanu kestis 13-19. augustini kuni Jaapani-Mandžukuo väed kapituleerusid. Jaapani olukorda raskendasid ka 6. ja 9. augustil 1945. aastal [[Hiroshima|Hiroshimat]] ja [[Nagasaki|Nagasakit]] tabanud tuumapommid. 2. septembril toimus Jaapani impeeriumi ametlik alistumine, millele järgnes kõigi Jaapani marionettriikide, sealhulgas ka Mandžukuo kokkuvarisemine. Paljud Jaapani immigrandid, kes elasid Mandžukuos, said tagasi kodumaale mai-oktoobri vahel 1946. aastal Ameerika Ühendriikide poolt korraldatud evakuatsiooni käigus.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/Empire-of-Japan/The-demise-of-imperial-Japan|pealkiri=Empire of Japan|väljaanne=Britannica|vaadatud=06.05.2022|autor=Britannica Entsüklopeedia toimetajad}}</ref> Keiser Pu Yi püüdis Jaapanisse põgeneda kuid püüti Punaarmee poolt kinni ning saadeti esialgu Nõukogude kinnipidamislaagrisse ja pärast Hiina revolutsiooni 1949. aastal saadeti ta tagasi Hiina ja paigutati ümberkasvatuslaagrisse, kus ta oli 1959. aastani. PärastÜleäänud oma sedaelu elasveetis ta tagasihoidlikult Pekingis aednikuna. <ref name=":0" />