Mandžukuo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Lisa informatsioon, Mandžukuo okupeerimine Jaapani poolt, Jaapani ülemvõim, Mandžukuo lagunemine |
||
15. rida:
}}
[[Pilt:Manchukuo map.png|pisi|right]]
'''Mandžukuo''' ([[hiina keel|hiina]] 满洲国 (lihtsustatud), 滿洲國 (traditsiooniline) ''Mǎnzhōuguó'' 'Mandžu Riik') oli Jaapanist sõltuv marionettriik [[Mandžuuria]]s ja [[Sise-Mongoolia]] idaosas. Mandžukuo (Manchukuo) iseseisvus kuulutati välja [[Jaapan]]i toetusel [[1932]]. Marionettriik oli Jaapani mõjuvõimu 1931. aastast 1945. aastani. Juriidiliselt oli Manchukuo iseseisev riik, kuid tegelikkuses oli ta täielikult Jaapani juhtimise all olev marionettriik. <ref name=":0">Sieradzan, Przemyslaw. 2020. ''Japanese Puppet State of Manchukuo in Northeast China and its Contemporary Legacy''. Saadaval Marszalek-Kawa, Joanna ja Kamila Rezmer-Plotka (toimetajad). ''Peculiarities of China’s Politics and Culture'', 114-139. Torun: Adam Marszałeki kirjastus.</ref> [[Rahvasteliit]] keeldus Mandžukuod tunnustamast ning seetõttu astus Jaapan [[1933]]. aastal sellest organisatsioonist välja. Mandžukuo koosnes [[Mandžuuria]]st ([[hiina keel|hiina]] ''Dongbei'') ja endisest [[Hiina]] [[Jehol]]i maakonnast. Mandžukuo hõlmas umbes 1 300 000 km², seal elas 34 200 000 inimest, peamiselt [[hiinlased]], ka [[korealased]], [[mandžud]], [[jaapanlased]] (umbes 870 000) jt. Mandžukuo valitsejaks sai viimane [[Qingi dünastia|Qingi ehk Mandžu dünastia]] keiser [[Pu Yi]].
Pealinn [[Changchun]]. Suuremaid linnu: [[Harbin]], [[Shenyang |Shenyang (Mukden)]]. Rahaühik oli [[jüan]]. Mandžukuol oli punakaskollane [[lipp]], mille ülemine vasakpoolne neljandik oli jagatud horisontaalselt neljaks värviks: [[punane]], [[sinine]], [[valge]] ja [[must]]. ▼
Tänapäeval pooldab osa mandžusid Mandžuuria vabanemist Hiina võimu alt.▼
== Jaapani okupatsioon ==
=== Vene-Jaapani sõda (1904-1905) Mandžukuo kontekstis ===
Louise Youngi<ref name=":1">Young, Louise. 1998, esmalt avaldatud 1960. ''Japan’s Total Empire: MAnchuria and the Culture of Wartime Imperialism.'' University of California Press: Berkeley, Los Angeles & California. </ref> sõnul ei peetud [[Vene-Jaapani sõda]] mitte Mandžuuria (kuigi antud sõja käigus omandatud maa-alad võimaldasid hiljem Mandžuuriat okupatsiooni), vaid Korea ülemvõimu pärast ning ülemvõim Koreas oli oluline Jaapani endi saarte kaitsmiseks. [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja (1904-1905)]] olulisus Mandžuuria vallutamises seisnes selles, et Jaapan sai [[Portsmouthi rahuleping|Portsmouthi rahulepinguga]] maa-alad, millest sai 1931. aastal alguse Mandžuuria vallutamine. Portsmouthi rahulepinguga sai Jaapan mitmeid Venemaale kuulunud maa-alasid ja ettevõtteid Kirde-Hiinas. Esiteks kuulus lepingu kohaselt Korea taaskord Jaapani mõjusfääri ja teiseks sai Jaapan endale Liaodongi poolsaare, tuntud ka kui Kwantungi Liisitud Territooriumi ning venelaste poolt ehitatud Hiina Idaraudtee lõunapoolse jupi, '''mille Jaapanlased nimetasid ümber Mantetsuks (Lõuna-Mandžuuria Raudteeks)''' ja ka raudteed ümbritseva tsooni. Ülejäänud Mandžuuria piirkond jäi veel Hiina võimu alla.<ref name=":1" />
=== [[Zhang Zuolin]]<nowiki/>i atentaat ===
1911. aastal langes Hiinas Qingi dünastia ja loodi Hiina Vabariik, pärast mida Hiina langes Hiina sõjaväelisse ja poliitilisse kriisi. 1915-1922. aastatel puhkesid rivaalitsevate kohalike sõjapealike vägede vahel konfliktid, ning kasutades ära Hiina sisepoliitilisi kriise tegi Kwantungi armee koostööd sõjapealik Zhang Zuoliniga. Kuid Zhangi ja Kwantungi armee vaheline koostöö muutus 1930ndate kriisi ja Hiina natsionalistlike liikumiste tõttu keeruliseks ning Zhangi oli sunnitud Jaapani nõuete ja natsionalistlike Hiina nõuete vahel manööverdama. Kui Zhang hakkasid investeerima ettevõtetesse, mis konkureerisid Jaapani ettevõtetega otsustas [[Guangdong|Kwantungi armee]] Zhangi ja Jaapani vahelist koostöö staaži Mandžuuria vallutamiseks ära kasutada. Kwantungi armee korraldas 1928. aastal Zhangile pommiplahvatusega atentaadi, lavastades selles süüdi rivaalitseva sõjapealiku, et alustada Mandžuuria vallutamist. Plaan oli Zhangi vagun vene pommidega õhku lasta ja sündmuspaigale jätta kolm mõrvatud Hiinlast saladokumentidega. Atentaadi lavastamise järel lootis sõjavägi, et Zhangi mõrv ässitab Hiina ja Jaapani vahel sõda, mis annaks Jaapanile võimaluse Mandžuuria okupeerimiseks, kuid Kwantung ei saanud Jaapani valitsuselt sõjaväelist toetust ning operatsioon kukkus läbi.<ref name=":1" />
=== Mandžuuria 1931-1934. aastatel ===
▲Mandžukuol oli punakaskollane [[lipp]], mille ülemine vasakpoolne neljandik oli jagatud horisontaalselt neljaks värviks: [[punane]], [[sinine]], [[valge]] ja [[must]].
[[Kwantungi armee]] jõudis Mandžuuria vallutamiseni läbi mitmete militaaroperatsioonide, mida tuntakse nii [[Mandžuuria kriis|Mandžuuria kriisi]] või ka [[Mukdeni intsident|Mukdeni intsidendina]]. Neid operatsioonid leidsid aset 1931-1933. aastatel, millest olulisem toimus 18. septembril 1931. aastal, mis oli korraldatud kolonelide [[Seishiro Itagaki]] ja [[Kanji Ishiwara]] käsul, kus lavastati taaskord pommiplahvatus Mukdeni lähedal oleval raudteel, milles süüdistati Hiina mässajad. Plahvatust kasutati ettekäändena Hiinaga sõjalisse konflikti astumiseks. Jaapani valitsus Tokyos, mida juhtis peaminister [[Wakatsuki Reijiro]], ei ega toetanud Mandžuuria vallutamist Kwantungi armee poolt, kuid sõjavägi tegutses iseseisvalt. Uus peaminister [[Inukai Tsuyoshi]], kes sai peaministriks 1931. aasta detsembris oli sunnitud Mandžuuria vallutamist tunnustama.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
’Manchukuo’ (Mandžu riik) kuulutati välja 1932. aastal 18. veebruaril Jaapani toetusel. Eelnevast Changchuni linnast sai uus Mandžukuo pealinn Xinjing (’Uus Pealinn’). Kuigi Jaapani valitsus algselt ei toetanud Mandžuuria annekteerimist, ettevõtmine Jaapanis avalikku toetust ja ka kõige vastumeelsemad poliitikud olid sunnitud Mandžuuria annekteerimist Kwantungi sõjaväe poolt toetama.<ref name=":0" /> Kuna Jaapani valitsus toetanud Mandžuuria annekteerimist ja sinna Mandžukuo koloonia loomist rakendati Mandžude suveräänsust ja iseseisvust toetavat propagandat. Jaapani sõnul oli Manchukuo iseseisev riik ning esindas Mandžude suveräänasust. Ametlikult olid riigi eesotsas Hiinlastest riigiametnikud ja poliitikud, kuid tegelik võim oli Jaapani aseministrite ja jaapani juhatuse käes.<ref name=":1" /> Mandžuuria asutati algselt vabariigina, kuid aastal 1934. aastal asus riigi etteotsa valitseja [[Puyi|Pu Yi]]’ga, kes oli [[Qingi dünastia]] viimane valitseja (Qingi dünastia oli Mandžude poolt 1644. aastal asutatud dünastia). 1934. aastal krooniti [[Puyi|Pu Yi]] Mandžukuo keisriks ja tema nimeks sai Kangde ning Mandžuuriast sai impeerium. Impeerium, Xinjiangi keisripalee ehitamine ja muud tseremooniad ja pidustused olid vaid näitemängud Mandžuuria suveräänsuse rahvale demonstreerimiseks. Jaapan sõlmis Mandžukuo valitsusega vastastikuse kaitse lepingu, mille järgi tagas Kwantungi armee riigi julgeolekut. <ref name=":0" /> Jaapani valitsus töötas propaganda kallal, et nii teisi kui ka endeid veenda, et Mandžukuo puhul tegu on iseseisva riigiga. <ref name=":1" />
▲Tänapäeval pooldab osa mandžusid Mandžuuria vabanemist Hiina võimu alt.
== Mandžukuo vallutamine Nõukogude Liidu poolt 1945. aastal ==
Peaaegu terve Mandžukuo aja tema loomisest 1931. aastal, kuni tema lagunemiseni 1945. aastal jätkusid piirivaidlused Jaapani-Mandžukuo vägede ja Nõukogude Liidu vahel, mis ulatusid tagasi Vene-Jaapani sõtta 1904-1905. aastal. <ref name=":2">Jowett, Philip. 2004. ''Rays of the Rising Sun, Vol. 1: China & Manchukuo''. Helion & Company Limited. </ref> Lisaks piirivaidlustele vene piiri ääres, oli Manchukuo 1937. aastaks Hiina invasiooni peamine tegevuspaik. Invasioon lõppes vaid osalise eduga ja Jaapan suutis okupeerida vaid Idaranniku, kuid suurem osa Hiinast jäi Kuomintangi kätte.<ref name=":0" /> 1945. aasta veebruaris valmistus Nõukogude Liit Mandžuuriat vallutama. Aprillis teavitati Jaapanit, et neutraalsuse lepet ei uuendata ja 8. augustil kuulutati Jaapanile sõda. Olukorda raskendasid ka 6. ja 9. augustil 1945. aastal Hiroshimat ja Nagasakit tabanud aatompommid ning Jaapani alistumine II maailmasõjas. Nende sündmustega algas Nõukogude Liidu invasioon Mandžuurias. Seades üles kaitsepunktid, Tonghua linnast Korea piiri lähedal, läbi Xinjingi pealinna lõuna Mandžuurias Kwantungi poolsaare tipus oleva sadamalinnani, valmistus Kwantungi armee Mandžuuriast vägedega lahkuma jättes tsiviilisikud ilma kaitseta. 9. augustil alustas Nõukogude Liit Manchukuo ründamist ja 12. augustil ennustati Xinjingi langemist ning taanduti Tonghuasse, jättes terve linna täis Jaapani tsiviilelanikke maha. 13. augustini oli tsiviilelanikel võimalik rongiga põgeneda, pärast seda neil kas jalgsi või hobustega jõuda Kwantungi kaitse all olevatesse piirkondadesse. Nõukogude väed tegid koostööd ka Sise-Mongoolia ja paljud Mandžukuo sõdurid hakkasid juhtivatele Jaapani sõjaväeohvitseridele vastu. Vaid vähesed Mandžukuo sõdurid püsisid olid Jaapani sõjavägedele lojaalsed. Jaapani vastuhakk kestis 13-19. augustini kuni Jaapani-Mandžukuo väed kapituleerusid ja alla andsid. Paljud Jaapani immigrandid, kes elasid Manchukuos, said tagasi kodumaale mai-oktoobri vahel 1946. aastal Ameerika korraldatud evakuatsiooni käigus.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/Empire-of-Japan/The-demise-of-imperial-Japan|pealkiri=Empire of Japan|väljaanne=Britannica|aeg=Kuupäev puudub|vaadatud=06.05.2022|autor=Britannica Entsüklopeedia toimetajad}}</ref> Keiser Pu Yi püüdis Jaapanisse põgeneda kuid püüti Punaarmee poolt kinni ning saadeti esialgu Nõukogude kinnipidamislaagrisse ja pärast Hiina revolutsiooni 1949. aastal anti ta välja Hiinale ja paigutati harimislaagrisse kus ta oli 1959. aastani. Pärast seda elas ta tagasihoidlikult Pekingis aednikuna. <ref name=":0" />
==Vaata ka==
| |||