Kristina Norman: erinevus redaktsioonide vahel

P
Resümee puudub
 
2009. aastal esindas ta Eestit 53. [[Veneetsia biennaal]]il projektiga "[[After-War]]".<ref name="kunstnikupalgalised">[https://kultuur.err.ee/1004513/selgusid-uued-kunstnikupalgalised "Selgusid uued kunstnikupalgalised"] ERR kultuur, 19. november 2019</ref> Ta lõi skulptuurist "[[Pronkssõdur]]" innustatult installatiivse keskkonna "After-War" viies ruumis, milles kesksel kohal on kuldsõdur. Kuldsõduri [[Tõnismägi|Tõnismäele]] viimise eest sai ta 9. mail 2009 politseilt suulise hoiatuse. 9. juunil 2009 ilmus uudis, et nüüdiskunsti muuseum [[Kiasma]] soovib kuldsõduri ära osta.<ref>{{Netiviide|autor=Inna-Katrin Hein|url=https://kultuur.postimees.ee/129490/kiasma-tahab-osta-kuldsoduri|pealkiri=Kiasma tahab osta kuldsõduri|väljaanne=Postimees|aeg=09.06.2009}}</ref>
 
2022. aastal Eesti paviljonis on Kristina Norman koostöös Bita Razaviga eksponeerimas uusi teoseid lähtudes [[Emilie Rosalie SaaliSaal]]i isikust ja loost. Oma teostega esitavad nad hetkel nii maailmas kui ka Eestis olulisi küsimusi poliitika, ühiskonna, kultuuri, soo, rahvusidentiteedi ja globaalsete protsesside teemadel. Lisaks käsitleb näitus omavahel põimunud ajalugude, "võitjate" ja "kaotajate" suhteid ning nende mõistmise keerukust ja mitmetahulisust, hõlmates ka koloniaalajalooga seotud küsimusi.<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1110345/59-veneetsia-biennaalil-esindavad-eestit-norman-razavi-ja-unustatud-kunstnik|pealkiri=59. Veneetsia biennaalil esindavad Eestit Norman, Razavi ja unustatud kunstnik|aeg=08.06.2020|väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref>
 
Ta on resident-kunstnik Itaalia vanimal kaasaegsete etenduskunstide festivalil "Santarcangelo dei Teatri".<ref name="kunstnikupalgalised" />