Enne sõna “bushidō” kasutusele võtmist öeldi nende reeglite kohta kas “vibu ja noolte kandjate tavad” või “idapoolsete sõdalaste kombed”. Mõningaid bushidōle eelnevaid moraaliõpetusi võis leida perekonnasisestes eesrirjadeseeskirjades ja ettekirjutustes, näiteks ''[[Kakun|kakunis]]''.<ref name=":0" />
Bushidō idee arenes välja [[Kamakura ajastu|Kamakura perioodil]] (1192-13331192–1333). Sel ajal asutas Minamoto perekond Jaapani esimese sõjalise valitsuse (''[[bakufu]]''), mida juhtis ''[[šogun]]''. Bushidō koodi täpne sisu varieerus ajalooliselt, kuid muutumatuteks ideedeks olid võitlusvaim, sealhulgas sportlikud ja sõjalised oskused ning lahingus kartmatus vaenlase suhtes.<ref>{{Netiviide|autor=Kenneth Pletcher|url=https://www.britannica.com/topic/Bushido|pealkiri=Bushido. Japanese history|väljaanne=Encyclopedia Britannica|vaadatud=11.05.2022}}</ref>
Bushidō termin võeti Jaapanis kasutusele [[Edo periood|Edo perioodil]] (1603-18681603–1868). Bushidō anti algselt perekonnas edasi suusõnaliselt.<ref name=":0" /> Bushidō sõna kasutati esmakordselt ''[[Kōyō gunkan|Kōyō gunkanis]]'', mida peeti Takeda-ryū võitluskunstide kooli "pühakirjaks". Kahekümnest kirjarullist koosnevas kirjutises mainitakse bushidōt enam kui 30 korda.<ref>{{Netiviide|autor=Kasaya Kazuhiko|url=https://web.archive.org/web/20191108042249/https://www.nippon.com/en/japan-topics/g00665/bushido-an-ethical-and-spiritual-foundation-in-japan.html|pealkiri=Bushidō: An Ethical and Spiritual Foundation in Japan|väljaanne=Nippon.com|aeg=12.07.2019|vaadatud=11.05.2022}}</ref> Esmakordselt pani sõdalaste moraalipõhimõtted tervikuna kirja [[Nitobe Inazō]] 1899-1900 aastatel1899–1900 inglisekeelsena ning see oli mõeldud just Lääne inimestele Jaapani vaimsuse tutvustamiseks ja selle mõistmise hõlbustamiseks.<ref name=":0" />
Pärast [[Meiji restauratsioon|Meiji restauratsiooni]]i ning samuraide klassi kaotamist oli bushidō mõningat aega mõjutatud lääne uuenduslikest ideedest. See mõjutuste periood oli lühike ja 19. sajsajandi lõpul taaselustati bushidō teadlikult ja muudeti seda nii, et seda saaks kasutada võitlus- ja eetiliste õpetuste levitamiseks kõikidele ühiskonnaklassidele.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Bunker, Robert J.|pealkiri=Bushido|aasta=2001|koht=New York|kirjastus=Garland Publishing|lehekülg=134-135134–135}}</ref>
Enne teist maailmasõda õpetati Bushodō põhimõtteid ka Jaapani koolilastele. Jaapani 1930ndate aastate militariseerimisega hakati mõningaid sõjalisemaid põhimõtteid levitama ka tsiviilisikute seas. Bushidō õpetused aitavad selgitada jaapanlaste võitlusvaimu ning enesetapurünnakud.<ref name=":1" />
17. rida:
Bushidōt on mõjutanud erinevad usunditest pärinevad normid, mis on omavahel niivõrd läbipõimunud, et moodustavad ühe terviku. Näiteks jaapani animistlikust loodususundist [[Sintoism|shintōst]] on pärist kokkukuuluvustunne oma rahvaga, mis põhineb ideel, et jaapanlaste esiisadeks on taevased vaimud. Sellest tuleb ka samuraide austus oma esivanemate vastu. [[Konfutsianism|Konfutsianismist]] pärineb kohusetunne, ausus ja lojaalsus iseendale. [[Zen|Zen-budismist]] on võetud enesekontrolli idee, et hoida vaos oma meeleseisundit ning selle saavutamiseks olid levinud erinevad meditatsiooni praktikad. Zenist tuleneb ka samuraide klassile omane stoiline surma suhtumine, mida võiks nimetada ka surmaga sõbraks olemiseks.<ref name=":0" />
