Anafülaksia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Anafülaksia''', mida sageli tuntakse '''anafülaktilise šokina''', on tõsine, potentsiaalselt surmaga lõppev allergiline reaktsioon ja kohest meditsiinilist abi vajav olukord. Tavaliselt põhjustab see rohkem kui ühte järgnevatest: sügelev lööve kõriturse, keeleturse, õhupuudus, oksendamine, pearinglus, teadvusekaotus, madal vererõhk ja šokk. Need sümptomid algavad tavaliselt mõne minuti kuni tundide jooksul ja võivad põhjustada kiiresti eluohtliku seisundi.<ref>{{Netiviide|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31690393/|pealkiri=Anaphylaxis}}</ref>
Tavalisteks põhjusteks on allergia putukahammustused ja -nõelamised, toiduallergia – sealhulgas maapähklid, sarapuupähklid, piim, kala, karbid, munad ja mõned värsked puuviljad või kuivatatud puuviljad; allergia ravimite suhtes, sealhulgas mõned antibiootikumid ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVA-d), nagu aspiriin; allergia üldanesteesias kasutatavate ravimite vastu, allergia kontrastainete suhtes (ained, mida kasutatakse piltdiagnostikas); allergia lateksile – teatud tüüpi kummile, mida leidub teatud kummikinnastes ja kondoomides. Mehhanism hõlmab põletikumediaatorite kaskaadi, mille käivitavad kas immunoloogilised või mitteimmunoloogilised mehhanismid. Diagnoos põhineb sümptomitel, mis tekivad pärast kokkupuudet potentsiaalse allergeeni või ärritajaga ning mõnel juhul reaktsioonil füüsilisele pingutusele.<ref>{{Netiviide|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30367321/|pealkiri=Exercise-Induced Anaphylaxis: Literature Review and Recent Updates}}</ref>
Anafülaksia esmane ravi on adrenaliini süstimine lihasesse, veenisisesed vedelikud, seejärel inimese asetamine lamavasse asendisse, jalad tõstetud, et aidata taastada normaalset verevoolu. Vajalikuks võib osutuda adrenaliini uuesti manustamine. Teised meetmed, nagu antihistamiinikumid ja steroidid, täiendavad üksteist. Inimestel, kellel on anamneesis anafülaksia, on soovitatav kanda kaasas adrenaliini sisaldavat pen-süstlit, mida tavaliselt nimetatakse "Epipen". Olenemata adrenaliini manustamisest, on alati tungivalt soovitatav pöörduda koheselt arsti poole.<ref>{{Netiviide|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34602233/|pealkiri=Anaphylaxis in Children and Adolescents}}</ref>
=== Sümptomid ===
Anafülaksia esinemissagedus Euroopas on 1,5 –7,9 (50-103) juhtu 100 000 inimaasta kohta, olles sagedaseim 0-4a. vanusegrupis. Anafülaksia esinemissagedus on pidevalt tõusmas. Anafülaksia põhjustab tavaliselt minutite või tundide jooksul mitmeid sümptomeid, mille keskmine algus on 5 kuni 30 minuti jooksul pärast kokkupuudet allergeeniga. Kõige sagedamini mõjutatud piirkonnad on: nahk (80–90%), hingamiselundid (70%), seedetrakt (30–45%), süda ja veresoonkond (10–45%) ning kesknärvisüsteem (10–15%).
==== '''Nahk''' ====
Sümptomiteks on tavaliselt urikaatria, sügelus, õhetus või turse (angioödeem). Angioödeemiga patsiendid võivad kirjeldada pigem naha põletustunnet kui sügelust. Keele- või kõriturse esineb kuni umbes 20% juhtudest. Muud tunnused võivad hõlmata nohu tekkimist ja silmade turset. Nahk võib hapnikupuuduse tõttu olla ka tsüanootiline.
==== '''Hingamiselundkond''' ====
Hingamisteede sümptomid, mis võivad esineda, on õhupuudus, vilistav hingamine või striidor. Vilistav hingamine on tavaliselt põhjustatud bronhospasmist, samas kui striidor on põhjustatud ülemiste hingamisteede tursest. Samuti võib esineda hääle kähedust, valu neelamisel või köha.
==== '''Südame-veresoonkond''' ====
Vererõhu langus või šokk (kas vaskulaarne või kardiogeenne) võib põhjustada pearinglust või teadvusekaotust. Harva on väga madal vererõhk ainsaks anafülaksia sümptomiks. Esineb tahhükardiat, südame rütmihäireid või rasket bradükardiat.
==== '''Seedeelundkond''' ====
# Kuni 30% võib esineda seedetrakti sümptomeid, nagu näiteks suu sügelus või kihelus, kerget huulte turset, Iiveldust või oksendamist või kerget kõhuvalu.
=== Põhjused ===
Tavalisteks põhjusteks on allergia putukahammustused ja -nõelamised, toiduallergia – sealhulgas maapähklid, sarapuupähklid, piim, kala, karbid, munad ja mõned värsked puuviljad või kuivatatud puuviljad; allergia ravimite suhtes, sealhulgas mõned antibiootikumid ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVA-d), nagu aspiriin; allergia üldanesteesias kasutatavate ravimite vastu, allergia kontrastainete suhtes (ained, mida kasutatakse piltdiagnostikas). Toit on lastel ja noorukitel kõige levinum vallandaja, samas kui ravimid ning putukahammustused ja nõelamised on tavalisemad täiskasvanutel.<ref>{{Netiviide|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29732976/|pealkiri=Anaphylaxis in Children: Epidemiology, Risk Factors and Management}}</ref> Vähem levinud põhjused on füüsikalised tegurid ja bioloogilised tegurid, nagu sperma, lateks, hormonaalsed muutused, toidu lisaained ja värvained ning lokaalsed ravimid. Füüsilised tegurid, nagu treening (tuntud kui treeningust põhjustatud anafülaksia) või temperatuur (kas kuum või külm), võivad samuti toimida vallandajatena nende otsese mõju kaudu nuumrakkudele. Umbes 32–50% juhtudest jääb põhjus teadmata ning seda nimetatakse "idiopaatiliseks anafülaksiaks".<ref>{{Netiviide|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31466687/|pealkiri=Anaphylaxis in Children and Adolescents}}</ref>
=== Diagnostika<ref>{{Netiviide|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.1111/all.15032|pealkiri=EAACI guidelines: Anaphylaxis (2021 update)}}</ref> ===
Anafülaksia on väga tõenäoline, kui üks järgmistest kolmest kriteeriumist on täidetud:
# Haiguse äge algus (minutidest kuni mitme tunnini), millega kaasneb naha, limaskestade või mõlema haaratus (nt urikaatria, sügelus või õhetus, huulte-keele-uvula turse ning vähemalt üks järgmistest:
#* Hingamisteede häired (nt düspnoe, vilistav hingamine, bronhospasm, striidor, vähenenud PEF ja hüpokseemia).
#* Vererõhu langus või sellega seotud lõpporgani düsfunktsiooni sümptomid (nt hüpotoonia, minestus, uriinipidamatus.
# Kaks või enam järgmistest nähtustest, mis ilmnevad kiiresti pärast kokkupuudet selle kõige tõenäolisema allergeeniga (minutid kuni mitu tundi):
#* Naha-limaskesta koe haaratus (nt urikaatria, sügelus-õhetus, huulte-keele-uvula turse.
#* Hingamisteede häired (nt düspnoe, vilistav hingamine, bronhospasm, striidor, vähenenud PEF, hüpokseemia).
#* Vähenenud vererõhk või sellega seotud sümptomid (nt hüpotoonia, minestus, uriinipidamatus).
#* Püsivad seedetrakti sümptomid (nt kõhuvalu, oksendamine).
# Alanenud vererõhk pärast kokkupuudet teadaoleva allergeeniga (minutid kuni mitu tundi)
#* Imikud ja lapsed: madal süstoolne vererõhk (vanusespetsiifiline) või süstoolse vererõhu langus > 30%.
#* Täiskasvanud: süstoolne vererõhk < 90 mmHg või > 30% langus võrreldes algväärtusega.
=== Ravi ===
Anafülaksia on meditsiiniline hädaolukord, mis võib nõuda elustamismeetmeid, nagu juhitavale hindamisele viimien, täiendav hapnik, suurtes kogustes intravenoossed vedelikud ja hoolikas jälgimine. Hädaolukorra lahendamisel võib abi olla ka passiivsest jalgade tõstmisest. Adrenaliini manustamine on valikravim koos antihistamiinikumide ja steroididega (nt deksametasooniga). On soovitatav haiglasisene vaatlusperiood 2–24 tundi, või kuni patisent on normaliseerunud.<ref>{{Netiviide|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32880997/|pealkiri=Diagnosing, managing and preventing anaphylaxis: Systematic review}}</ref>
== Viited ==
| |||