Sookalduse kollase nartsissi kasvukoht: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Kamma (arutelu | kaastöö)
Tõstsin entsüklopeedilise sisu kasvukoha ajaloost ühte kohta ettepoole, aga kas legendi ja galeriid ei peaks ikkagi parema hoomatavuse nimel pealkirjastama?
 
4. rida:
Aastatel 1964–2021 oli kasvukoht looduskaitse all.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/101062021004 RT I, 01.06.2021, 4].</ref> Kaitseala pindala oli 0,3 ha.<ref name="EELIS">{{EELIS|ala|1099|Kollase nartsissi kasvukoht}} (vaadatud 04.04.2013)</ref>
 
Kollane nartsiss metsistub ehk hakkab looduslikult levima väga harva. Liik jõudis Eestisse [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|Tartu Ülikooli botaanikaaia]] vahendusel 1807. aastal. Kokkuleppeliselt kulub taimeliigi [[naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerumiseks]] ehk looduslikes kooslustes inimese abita iseseisvalt levimiseks 250 aastat. Kuna Sookalduse nartsissid pole selles kohas kasvanud üle 250 aasta, siis ei loeta nende kasvukohta looduslikuks.<ref name="EL">[https://www.loodusajakiri.ee/kas-nartsiss-kasvab-eestis-looduslikult/ Kukk, Toomas. Kas nartsiss kasvab Eestis looduslikult?] Eesti Loodus, 10. mai 2017.</ref>
 
Legendi kohaselt käis Sookalduse Singli talu perepoeg Peep 1880. aastate lõpul või 1890. aastate algul tööl [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõisas]] ja armus sealsesse mõisapreilisse. Kui mõisapreili isa sellest kuulis, jäi Peep töökohast ilma, kuid mõisapreili kinkis poisile armastuse ja kiindumuse märgiks ühe nartsissisibula, öeldes, et nii kaua, kuni nartsissid õitsevad, püsib nende armastus. Peep pistis nartsissisibula talu akna alla mulda ja see hakkas paljunema.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/875931/galerii-tartumaal-puuab-pilke-looduslik-kollaste-nartsisside-vali Paavle, Silja. GALERII | Tartumaal püüab pilke looduslik kollaste nartsisside väli.] Õhtuleht, 9. mai 2018.</ref> Nartsiss kohanes uue elupaigaga niivõrd hästi, et kasvas edasi isegi siis, kui talu uus elumaja teise paika ehitati ja vana aeda enam ei hooldatud.<ref>[https://www.looduskalender.ee/n/en/node/1292 Vilbaste, Kristel. Meie looduslikud nartsissid õitsevad.] Looduskalender, 2. mai 2017.</ref>
 
Kollane nartsiss metsistub ehk hakkab looduslikult levima väga harva. Kokkuleppeliselt kulub taimeliigi [[naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerumiseks]] ehk looduslikes kooslustes inimese abita iseseisvalt levimiseks 250 aastat. Kuna Sookalduse nartsissid pole selles kohas kavanud üle 250 aasta, siis ei loeta nende kasvukohta looduslikuks.<ref name="EL" />
 
<gallery mode="packed-hover" heights="100">