Sándor Petőfi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Elmiil (arutelu | kaastöö)
P Keeletoimetamine ja linkide lisamine.
Elmiil (arutelu | kaastöö)
P Viite lisamine
44. rida:
Mõlemad vanemad kaotanud Petőfi kavatses armeest lahkudes oma perele ja kirjandusele pühenduda. Seetõttu kolis ta koos perega pärast Vene interventsiooni [[Mezőberény|Mezőberényisse]] sugulaste juurde, kust nad liikusid edasi Bemi juurde Transilvaaniasse. Petőfi jättis oma pere [[Turda|Turdasse]] ja astus uuesti armeesse koos näitlejast sõbra Gábor Egressyga. Kindrali adjutant Petőfi osales hoolimata oma ohvitseri keelust [[Fehéregyház|Fehéregyházi]] kokkupõrkes 31. juulil 1849. Pärast lahingu kaotust relvitult põgenenud luuletajat nähti viimati Fehéregyházi–Héjjasfalvi maanteel. Petőfi jäi kadunuks [[1849]]. aasta [[Segesvári lahing]]us.
 
Petőfi esimese eestikeelse tõlkekogu "Valitud luuletusi" (1955) järelsõnas on kirjutatud: "Petőfi on kõik oma tunded, mõtted ja teod värssidesse valanud, nii et ta loomingus peegeldub kogu ta lühike elu. Ta lõi palju kauneid luuletusi armastusest oma naise, vanemate, rahva ja kodumaa vastu, kuid armastusest kõrgemaks pidas poeet alati vabadust. Sándor Petőfi on suurimaid vabaduse- ja revolutsioonilaulikuid mitte ainult ungari, vaid ka maailma kirjanduses. Ta isiklik suurus seisab selles, et ta alati tegudega tõestas oma kirglikke sõnu ja andis viimaks elugi selle eest, mis alati oli moodustanud ta olemasolu keskse mõtte – vabaduse eest".<ref>"Valitud luuletusi". Luuletused tõlkinud Ellen Niit, järelsõna kirjutanud Paula Palmeos. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 134–135.</ref>
 
==Mälestuse jäädvustamine==
70. rida:
*"Timuka köis" (romaan, autoriks märgitud Aleksander Petöfi, Tallinn: [[Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus|Tallinna Eesti Kirjastus-ühisus]], [[1911]])
*"Sügisel" ([[Romaan (ajakiri)|ajakiri Romaan]], nr 4, II aastakäik, lk 112, [[1912]])
*"Valitud luuletusi" (luuletused tõlkinud Ellen Niit, järelsõna kirjutanud Paula Palmeos, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, [[1955]])
*"Vabadus, armastus: valik luuletusi ja poeeme" (luuletused tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Ellen Niit, Tallinn: [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[1964]])
*"Sangar János" (tõlkinud [[Ellen Niit]], [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], [[1844]], ee [[1973]])
*"Iginoor mees: luuletused ja poeemid", (tõlkinud Ellen Niit, Tallinn: Eesti Raamat, [[1973]])
79. rida:
 
Üles, madjar! Kodu kutsub.<br>Aeg on käes – kas nüüd või iial!<br>Valige, nüüd aeg teilt küsib:<br>vabadus, või orjus püsib.<br>Madjarite jumalale<br>vannume,<br>vannume: ei enam orjust<br>kanna me! <br>/.../
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Kirjandus ==