Redaktsioon: 22. oktoober 2020, kell 13:22 redigeeri Njsnvln 4 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2535 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. mai 2022, kell 05:52 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 903 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:~~Noarootsi kirik, 2011, regnr 15547~~KosciolHosby1.~~jpg~~JPG\|thumb\|Noarootsi kirik]] '''Noarootsi kihelkond''' ([[lühend]] '''Noa'''; [[rootsi keel]]es ''Nuckö socken'', [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Nukkö'') oli [[kihelkond]] [[Läänemaa]]l ja [[Eestimaa kubermang]]u [[Haapsalu kreis]]is. ~~[[Pilt:Atlas von Liefland 14.tif\|pisi\|[[Haapsalu kreis]] [[Eestimaa kubermang]]us. [[Liivimaa atlas]] (1798)]]~~ == Piirkonna ajalugu == [[Pilt:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-14.jpg\|pisi\|[[Haapsalu kreis]] [[Eestimaa kubermang]]us. [[Liivimaa atlas]] (1798)]] Kuni [[muinasaeg\|muinasaja]] lõpuni oli Noarootsi ala praktiliselt asustamata.<ref name="vald"/><ref name="mois"/> Siis moodustas see piirkond mõjuka [[Ridala muinaskihelkond\|Ridala muinaskihelkonna]] põhjapoolse ääreala.<ref name="mois"/> 11. rida ⟶ 10. rida: Suurima ulatuse saavutas rootsi asustus 16. sajandi alguses.<ref name="vald">[http://www.noavv.ee/ajaloost.html Noarootsi ajaloost] Noarootsi valla koduleht (vaadatud 29. veebruar 2012)</ref> Sellel ajal sai Noarootsi ka omaette kihelkonnaks<ref name="mois" />, kuhu kuulus ka [[Osmussaare]] saar. Esimesi kirikuõpetajaid on allikates mainitud 16. sajandil. Kihelkonna keskuseks oli [[Noarootsi kirik\|Püha Katariina kirik]].<ref name="kogudus">[http://noarootsi.planet.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=47&Itemid=54 Koguduse minevik ja tänapäev] EELK Noarootsi Püha Katariina kogudus (vaadatud 29. veebruar 2012)</ref> Noarootsi kihelkond oli Eesti mandriosa kihelkondadest ainus, kus rootslastest elanikkond oli enamuses. 16. sajandi teisel poolel rüüstasid Noarootsi alasid [[Liivi sõda\|Liivi sõja]] käigus vene väed – [[Balthasar Russow]] kirjutab oma [[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika\|Liivimaa kroonikas]], et [[1575]]. aastal "laastasid venelased ja tatarlased üpris haletsemisväärselt maid ümber Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala, samuti Saaremaad ja Hiiu, Muhu, Vormsi saari ja Noarootsit".<ref>Russow, Balthasar. Liivimaa kroonika. [[Kirjastus Vaba Eesti]]. Stockholm, 1967.</ref> 1580. aastatel läks Noarootsi Rootsi võimu alla ja oli seda 1710. aastani. Rootsi aeg tähendas ühelt poolt vaimse elu elavnemist – Noarootsis rajati Eesti esimene teadaolev [[talurahvakool]], Noarootsi kirik sai abikirikud (kabelid) [[Sutlepa]]sse, [[Rooslepa]]sse ja [[Osmussaar]]ele. Samas rajati 17. sajandil rida mõisaid, millega kaasnes [[rannarootslased\|rannarootslaste]] vanade õiguste piiramine.<ref name="vald"/> [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] käigus (1710–1711) tabas Noarootsit suur [[katk]]uepideemia. Elanike arv vähenes 2/3 võrra, mitmed külad surid täiesti välja. Tühjaks jäänud küladesse asusid elama eestlased sisemaalt. Sellega algas Noarootsi eestistumine.<ref name="vald"/> 18. sajandi teisest poolest toimusid jumalateenistused ka eesti keeles.<ref name="kogudus"/> 28. rida ⟶ 27. rida: [[Sutlepa mõis\|Sutlepa]] (''Sutlep''), Riguldi kõrvalmõis [[Tahu mõis\|Tahu]] (''Schottanäs'') rüütlimõis [[Vööla mõis\|Vööla]] (''Bysholm'') rüütlimõis<ref>{{cite book \|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland \|last=Bienenstamm \|first=H. von \|authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm~~\|coauthors=~~ \|year=1826 \|publisher=Deubner \|location= Riga \|isbn= \|pages= 110–112 \|url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA110,M1}}</ref> == Noarootsi kihelkonna vallad == 48. rida ⟶ 47. rida: == Viited == {{viited}} == Kirjandus == {{cite book \|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band\|last=Hupel \|first=August Wilhelm \|authorlink=August Wilhelm Hupel~~\|coauthors=~~ \|year=1782 \|publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]\|location=Riga \|isbn= \|pages= 562-567 \|url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA562,M1}}▼ {{cite book \|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland \|last=Bienenstamm \|first=H. von \|authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm~~\|coauthors=~~ \|year=1826 \|publisher=Deubner \|location= Riga \|isbn= \|pages= 110–112 \|url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA110,M1}}▼ == Välislingid == [http://www.mois.ee/kihel/noaroots.shtml Noarootsi kihelkonnast Eesti mõisaportaalis] ▲{{cite book \|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band\|last=Hupel \|first=August Wilhelm \|authorlink=August Wilhelm Hupel\|coauthors= \|year=1782 \|publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]\|location=Riga \|isbn= \|pages= 562-567 \|url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA562,M1}} ▲{{cite book \|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland \|last=Bienenstamm \|first=H. von \|authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm\|coauthors= \|year=1826 \|publisher=Deubner \|location= Riga \|isbn= \|pages= 110–112 \|url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA110,M1}} {{Läänemaa kihelkonnad}}

Noarootsi kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel