Pealause: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Türkiviga Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Toimeta|aasta=2022|kuu=mai}}
'''Pealause''' on
Kui pealause saab esineda iseseisva [[lause]]na, siis kõrvallause iseseisva lausena esineda ei saa, vrd ''Ma jooksin'' ja ''kui Mari mulle helistas''.
Pealauset saab sisaldada ainult [[liitlause]]:
[[Lihtlause]] pealauset sisaldada ei saa, sest väljendab ühte tegevust, seisundit või olukorda: ''Lund ei saja veel''.<ref>Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. 1993. Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut § 705, 695.</ref>
==Korrelaat==
Korrelaat on lauseelement, mis täidab asendusfunktsiooni. Korrelaat võib olla [[sõnavorm]] või [[fraas]], millega kõrvallause [[sidend]] või kõrvallause tervikuna on viiteseoses. Korrelaadi kasutust põimlauses iseloomustab [[fokuseerimine]], esiletõstmine tavaliselt tugevama esiletõsterõhu abil: ''Tulime siia
===Korrelaadi sõnaliik===
19. rida ⟶ 18. rida:
===Korrelaat lauses===
* kuulub kõrvallause koosseisu: ''Ma hilinesin
* on omaette element
** pealause alguses:
** pealause lõpus: ''Imelik on
** pealause keskel, kui sellele järgneb
***[[partikkel]] või [[määrsõna]]: ''Sa mõtle ikka
*** [[verb]] või [[ühendverb]]i osa: ''Seda kindlam
==Pealauset ja kõrvallauset eraldab koma==
Pealause eraldatakse [[kõrvallause]]st alati
*
* ''Kui ma täna postkasti vaatasin'' (kõrvallause),
*
* ''Kui rikkust tahad,'' (kõrvallause)
== Viited ==
|