Sándor Petőfi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Osaline keeletoimetamine ja linkide lisamine. |
|||
61. rida:
*1842–1844 "Összes Versei" ("Kogutud luuletused")
Petőfi varastele luuletustele avaldas mõju [[Rahvalaul|rahvalaulu]]<nowiki/>traditsioon. Hiljem õppis „õppimata, loomulik poeet” ära neli keelt ja tõlkis ungari keelde muuhulgas [[Percy Shelley|Shelley]], [[Heinrich Heine|Heine'i]], [[Friedrich Schiller|Schilleri]], [[Pierre-Jean de Béranger|Bérangeri]] ja [[Thomas Moore|Moore'i]] luuletusi ning [[William Shakespeare|Shakespeare'i]] "Coriolanuse". Petőfi [[1846|1846. aasta]] eleegiliste, mõtlike luuletuste vorm on katkendlikum, romantilisem ("Felhők" ehk "Pilved"). Petőfi loodusluuletustes on täpse kirjelduse kõrval romantiline väärtusmaailm. See on esil ka tema revolutsiooniluuletustes, mis on täis tegutsemishimu ja ennustavad maailma vabadust ("Egy gondolat bánt engemet" ehk "Mind mõte vaevab murega" ja "Nemzeti dal" ehk "Rahvuslaul"). Vabaduse ja armastuse tunne põimuvad Petőfi luuletustes üheks. Ent tema armastusluules – "Szeptember végén" ('septembri lõpus') – ja vabadussõja ebaõnnestumise aegu kirjutatud luuletustes – "Pacsirtaszót hallok megint" ehk "Lõolaulu jälle kuulda saan" – on taas kuulda eleegilist tooni.
=== Eesti keeles ilmunud teosed ===
88. rida:
*[[Felix Oinas]] "Petöfi: vabaduse ja armastuse laulik" (värsid tõlkinud [[Karl Eduard Sööt]] ja [[August Sang]], sari [[Suurmeeste elulood]], nr 51, [[Tartu]]: [[Eesti Kirjanduse Selts|EKS]], [[1939]])
*Petőfi Sándor "Válogatott versek"
*Petőfi Sándor "Valitud luuletusi" (ungari keelest tõlkinud Ellen Niit, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955)
*Petőfi Sándor "Vabadus, armastus: valik luuletusi ja poeeme" (ungari keelest tõlkinud ja järelsõna: Ellen Niit; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964)
| |||