Dhammapada: erinevus redaktsioonide vahel

"Dhammapada" järgi on iga inimese teadlik muutumine võimalik, et vabaneda [[dukkha|kannatustest]] ning saada õnnes ja rahus viibivaks targaks. Kõigil on võimalus sinna jõuda, juhul kui suudetakse kainelt mõista oma olukorda ning leida selle põhjused iseenda sees.<ref name="SFwbb" />

 

 

''Dhammapada'' koosneb sõnadest ''dhamma'' ja ''pada''. ''Dhamma'' ([[sanskriti keel]]es ''dharma'') on üks tähtsamaid mõisteid budismis. Eesti keelde on seda tõlgitud sõnaga 'seadmus'. ''Dhamma'' tähistab üldist Buddha õpetust ning selle põhjal arenenud [[budism]]i ja budistlikku kultuuri. Samuti tähendab ''dhamma'' ka selle õpetuse kõiki osi: tekste, salme, tekstilõike, sõnu ning mõtteid. ''Pada''<nowiki/>'l on mitu erinevat tähendust. Sellele sõnale vastab algupäraselt 'jalg' või 'rada', kirjanduslikult võib tähendada 'värssi', 'salmi', 'värsirida' või 'värsijalga'.<ref name=":1" />

 

 

Dhammapada on kirja pandud selleks, et anda õppijale juhendeid elamiseks ja kõige olulisem [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] õpetussõnadest.<ref name=":1" /> Siddhārta Gautama veetis pärast [[Virgumine|virgumist]] kogu oma ülejäänud elu [[Ganges|Gangese orus]] ringi rännates ja õpetades. Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel pärast Buddha [[parinirvaana]]t, hakkasid kujunema erinevad koolkonnad. Need erinesid Buddha õpetuse tõlgendustelt. Tolle aja koolkondi on teada vähemalt 18.<ref name="XwFet" />

Tänapäeval on "Dhammapada" üks tuntumaid ja tõlgitumaid budistlikke tekste. Põhjusteks võivad olla nii selle lühidus ja kompaktsus kui ka teose sisu. Kuigi mõttesalmid on kirja pandud üle 2000 aasta tagasi, ei ole nad aegunud ega oma tähtsust kaotanud. Teos kätkeb probleeme ja mõtteid, mis püsivad iga süveneva mõttelaadiga inimese ees ja sees olenemata sellest, mis ajastul või riigis ta ka ei elaks.<ref name=":3" />

 

 

[[Fail:011 Dhammapada Page 2, Kuthodaw (8918472861).jpg|pisi|Dhammapada marmortahvel]]

Umbes pooltes "Dhammapada" värssides leiduvad õpetused esinevad ka teistes [[Tipitaka]] osades.

 

 

 

{{tsitaat|Isiksuse moodustajatest võrdset viletsust ei ole olemas.}} {{tsitaat|Kui ta saab aru isiksuse moodustajate tekkimisest ja lakkamisest, siis tunneb ta rõõmu ja õnne.}}

 

 

{{Quote|Miski ei püsi – <br>kes seda mõistab, enam ei kannata.<br>See on puhas tee.<br><br>Miski ei rahulda – <br>kes seda mõistab, enam ei kannata.<br>See on puhas tee.<br><br>Kuskil pole kedagi – <br>kes seda mõistab, enam ei kannata.<br>See on puhas tee.}}

 

 

{{tsitaat|Sind on nähtud! Sa ei saa mind enam vangis hoida! Ma lammutan maha su ehitise, tõmban alla su konstruktsioonid!}}

 

 

"Dhammapada" on paali keelest eesti keelde tõlkinud [[Linnart Mäll]]. Esmakordselt ilmus see 1977. aastal [[Loomingu Raamatukogu]]s nr 24, olles esimene eestikeelne raamatuna välja antud budistlik tekst ning ühtlasi ka esimene Linnart Mälli tõlgitud budistlik teos. Teist korda ilmus see parandatud tõlkena kogumikus "Budismi pühad raamatud I" 2004. aastal. Selles on esitatud kirjandusliku tõlke kõrval ka terminoloogiline tõlge.<ref name=":4" /> 2005. aastal andsid [[Tartu Ülikooli orientalistikakeskus]] ja [[Budismi Instituut]] välja Linnart Mälli tõlkes, saatesõna ning seletustega raamatu pealkirjaga "Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada". See raamat on trükitud Taiwanis Buddha Hariduse Fondi kulul tasuta levitamiseks eelkõige koolidele ja raamatukogudele.<ref name="7DENc" />

 

 

{{viited|allikad=