Multimeeter: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
[[Pilt:1920s multimeter 3738-6b.jpg| pisi|Üks esimesi kahefunksioonilisi testreid – volt-ampermeeter]]
{{Ajakohasta|kuu=märts|aasta=2019}}
[[Pilt:AVO Model 8 Mk7 P4 by Megger.jpg|pisi| Avomeeter]]
'''Multimeeter''' (ka tester, avomeeter) on [[mõõteriist]], millega saab mõõta mitmeid suurusi, näiteks [[elektripinge|pinget]], [[voolutugevus]]t ja [[takistus]]t, samuti [[temperatuur]]i jm.
 
'''Multimeeter''' (ka tester, avomeeter) on [[mõõteriist]], millega saab mõõta mitmeidmitut suurusi, näiteks [[elektripinge|pinget]], [[voolutugevus]]t ja [[takistus]]t, samuti [[temperatuur]]i jm.
Mõõdetava suuruse väärtust – näitu  – saab lugeda osutiga skaalalt (analoogmultimeetrites) või elektrooniliselt [[näidik]]ult numbernäiduna (digitaalmultimeetrites).
 
Mõõdetava suuruse väärtust  näitu [[näit]]u – saab lugeda osutiga skaalalt[[skaala]]lt (analoogmultimeetrites) või elektrooniliselt [[näidik]]ult numbernäiduna (digitaalmultimeetrites).
 
Pikka aega kasutusel olnud analoogmultimeetreid hakkasid alates 1990. aastatest asendama digitaalmultimeetrid, mis esitavad mõõtetulemuse [[LCD]]- või [[LED]]-näidikul.
Multimeetri tähenduses mõistetakse eelkõige kompaktset (kaasaskantavat) patareitoitega universaalmõõteriista. Mitmeotstarbelised profimõõtevahendid võivad olla suurema täpsusega ja lisavõimalustega, ka võrgutoitega statsionaarsed seadmed. Multimeeter (sageli koos [[ostsilloskoop|ostsilloskoobiga]]) on esmane mõõtevahend elektriseadmetes rikete avastamisel ja seadistustoimingutel (nt autotestrid).
 
Nimetus multimeeter tuli kasutusele koos digitaalsete mõõteriistadega. Analoogtehnikal põhinevaid mitmefunktsioonilised mõõteriistad olid tuntud kui avomeetrid (mõõdetavate suuruste ühikute [[amper]], [[volt]], [[oom]] järgi) ja ka testrid.
Peamiste mõõdetavate suuruste ühikute järgi on analoogmultimeetrit nimetatud ka [[avomeeter|avomeetriks]].
 
==Ajalugu==
<gallery>
Pilt:1920s multimeter 3738-6b.jpg|
Pilt:AVO Model 8 Mk7 P4 by Megger.jpg|
</gallery>
 
== Mõõdetavad suurused ==
Iga multimeetriga saab mõõta [[pinge (elekter)|elektripinget]], [[elektrivoolu tugevus|voolutugevust]] ja [[elektritakistus]]t:
 
== Mõõdetavad suurusedpõhisuurused ==
Iga multimeetriga saab mõõta [[pinge (elekter)|elektripingetelektripinge]]t, [[elektrivoolu tugevus|voolutugevust]] ja [[elektritakistus]]t:
*[[alalispinge]], tähis V– või DCV (ingl k sõnadest ''Direct Current Voltage'');
*[[vahelduvpinge]], tähis V~ või ACV (''Alternating Current Voltage'');
*[[takistus]], tähis Ω.
 
Seega sisaldab multimeeteriga tavaliseltmultimeeter [[Ampermeeter|ampermeetrit]], [[Voltmeeter|voltmeetrit]] ja [[Oommeeter|oommeetrit]].
 
== Lisafunktsioonid ==
Olenevalt mõõteriista tootjast ja kvaliteeditasemest on mõõteparameetrite seas ka muid elektrilisi suurusi, nagu vahelduvvoolu tugevus (''I~''), [[mahtuvus]] (''C''), [[induktiivsus]] (''L''), vahelduvvoolu sagedus (''f'') ja ka muud [[Füüsikaline suurus|füüsikalised suurused]], nt temperatuur (sisseehitatud või külgeühendatava [[andur]]iga).
Lisaks põhifunktsioonidele võib multimeeter pakkuda võimalusi mõõta mitmeid muid elektrilisi ja mitteelektrilisi suurusi ning testida [[vooluahel]]aid:
* elektrilise [[mahtuvus]]e (harvmini ka [[induktiivsus]]e) mõõtmine;
* [[füüsikaline suurus |füüsikalise suuruse]] kahe väärtuse suhte mõõtmine [[detsibell]]ides;
* [[elektripinge]] [[sagedus]]e mõõtmine;
* ümbrustemperatuuri mõõtmine sisseehitatud anduriga või vedeliku temperatuuri mõõtmine külgeühendatava anduri (harilikult [[termopaar]]i) abil;
* suure [[takistus]]e (sadades [[mega-|mega]][[oom]]ides mõõtmine, vajab enamasti välist [[toiteallikas |toiteallikat]]);
* suure [[voolutugevus]]e mõõtmine, kasutades juurde ühendatavaid [[voolutangid |voolutange]];
* vooluahela katkematuse kontroll ahela takistuse mõõtmise teel: mõõteriist näitab äikest (harilikult alla 50 Ω) ja annab märku helisignaaliga (või ka valgussignaaliga);
* [[diood]]ide korrasoleku kontroll ja polaarsuse kindlakstegemine;
* lihtsa [[harmooniline võnkumine |harmoon-]] või [[elektriimpulss |impulss-signaali]] genereerimine kõrgsagedustraktide korrasoleku [[testimine |testimiseks]].
 
Analoogmultimeetritel on mõõdetavate suuruste valik reeglina piiratum kui digitaalsetel multimeetritel.
Vahelduvpinge ja -voolu mõõtepiirkondadel mõõdetav vahelduvvool enne näidikule andmist eelnevalt alaldatakse [[mõõtealaldi]] abil.
 
Takistuse mõõtepiirkondadel kasutatakse tavaliseltsellist [[Oommeeter|järjestikoommeetri]] lülitust, mille puhul mõõdetakse voolu, mis läbib järjestikku lülitatud mõõdetavat takistust ja eeltakistust (ehk etalontakistust), mis vastavalt takistuse mõõtepiirkonnale on erinev. Takistuste skaalal on selle mõõtelülituse kasutamisel null paremal (mida väiksem takistus, seda tugevam vool) ja skaala on tugevalt mittelineaarne. Mõnedes üksikutes analoogmultimeetrites on kasutusel ka lineaarne takistusskaala.
 
Mõnedes üksikutes analoogmultimeetrites on kasutatud ka lineaarseid [[Oommeeter|oommeetri]] lülitusi.
 
=== Mõõtetäpsus ===
Analoogmultimeetri mõõtetäpsus on suures osas määratud kasutatava näidiku (indikaatori) täpsusega. Reeglina on see 1% suurusjärgus või veelgi halvem (näiteks 2,5%). võiOluliselt isegiebalineaarsete 4%skaalade puhul (oommeeter, detsibell-skaalad) võib täpsus olla veelgi väiksem. Mõõteviga on enamasti suurem ka vahelduvpinge ja -voolu mõõtmisel, tingituna alaldusdioodide pinge-voolu karakteristiku mittelineaarsusest
 
Oluliselt ebalineaarsete skaalade puhul (oommeeter, detsibell-skaalad) võib täpsus olla veelgi väiksem. Mõõteviga võib olla oluliselt suurem ka vahelduvpinge ja -voolu mõõtmisel, sest reeglina kasutatakse [[mõõtealaldi]]tena lihtsaid [[Alaldi|dioodalaldeid]]. Seda vaatamata eraldi (spetsiaalse veidi mittelineaarse) skaala kasutamisele vahelduvvoolu ja -pinge jaoks.
 
[[Pilt:RE50G Range Digital Mutilmeter, professional Mutilmeter.jpg|pisi|Digitaalmultimeeter]]
== Digitaalmultimeeter ==
Digitaalmultimeetris muudetakse mõõdetav suurus temale vastavaks alalispinge väärtuseks. See alalispingesignaal [[digiteerimine |digiteeritakse]] [[analoog-digitaalmuundur]]iga.
Tänapäeva multimeetrid on enamasti digitaalsed ja LCD-ekraaniga.
 
Paljudes mõõteriistades kasutatakse numbrilise näidu saamiseks (kondensaatori laadimisel-tühjendamisel põhinevat) integreerivat muundurit ([[Dual''dual-Slopeslope ADC'']]), mis muundab pinge väärtused vastavateks ajavahemikeks, mille pikkust väljendatakse selle ajavahemiku jooksul loendatud tugisageduse allika perioodide arvuga. Integreerimisvahemike pikkuseks on kuni 0,3 sekundit, mis on vajalik selleks, et vähendada näidiku viimaste numbrite vilkumist sellest, et mõõdetav suurus pole tavaliselt püsiva väärtusega.
Digitaalmultimeetris muudetakse mõõdetav suurus temale vastavaks alalispinge väärtuseks. See alalispingesignaal digiteeritakse [[analoog-digitaalmuundur]]iga.
 
Paljudes mõõteriistades kasutatakse numbrilise näidu saamiseks (kondensaatori laadimisel-tühjendamisel põhinevat) integreerivat muundurit ([[Dual-Slope ADC]]), mis muundab pinge väärtused vastavateks ajavahemikeks, mille pikkust väljendatakse selle ajavahemiku jooksul loendatud tugisageduse allika perioodide arvuga. Integreerimisvahemike pikkuseks on kuni 0,3 sekundit, mis on vajalik selleks, et vähendada näidiku viimaste numbrite vilkumist sellest, et mõõdetav suurus pole tavaliselt püsiva väärtusega.
 
Niisugune muundamismeetod tagab analoog-digitaalmuundamise suure ajalise stabiilsuse ja häirekindluse, nii et mõõtetäpsus on kõigis mõõtepiirkondades küllalt hea (mõõteviga ei ületa ka lihtsamatel, 4-kohalise näiduga riistadel 1%.
Vahelduvvoolusuuruste mõõtmise jaoks kasutatakse täppisalaldi lülitust, mis praktiliselt välistab alaldusdioodi mittelineaarsuse mõju näidule (madalatel signaali sagedustel).
 
Takistuse mõõtmine põhineb tavaliselt [[püsivooluallikas |püsivooluallikaga]] lineaarse mõõtelülituse (lineaarse [[Oommeeter|oommeetri]]) kasutamisel (vt [[Oommeeter#Digitaaloommeeter|digitaaloommeeter]]).
 
Digitaalmultimeeter vajab kõigiks mõõtetoiminguteks elektrienergiat. EnergiaallikaksToiteallikaks on tavaliselt [[patarei]] pingega 9 V (6LF22).
Mitmetes digitaalmultimeetrites on täiendavalt realiseeritud võimalus mõõta vahelduvvoolu sagedust (''f'') ja ka muud [[Füüsikaline suurus|füüsikalisi suurusi]], nt ümbrustemperatuur (sisseehitatud [[andur]]iga) ja vedeliku temperatuur (külgeühendatava anduriga).
 
Digitaalmultimeeter vajab kõigiks mõõtetoiminguteks elektrienergiat. Energiaallikaks on tavaliselt [[patarei]] pingega 9 V (6LF22).
 
=== Mõõteulatus ja lahutusvõime ===
 
Seega viiekohalisel (4½) näidikul on võimalik kuvada 20 000 mõõteväärtust, nt pinge mõõtepiirkonnas 200 mV vahemikus 00,00 kuni 199,99 mV, mõõtesamm 0,01 mV.
 
=== Mõõtetäpsus ===
Mõõtetäpsust ([[mõõtemääramatus]]t) väljendatakse protsentides, millele võib lisanduda viimase numbrikoha (''digit'') viga. Viga sõltub mõõdetava suuruse liigist ja mõõtepiirkonnast. Kui ntnäiteks alalispinge 200 V piirkonnas on märgitud veaks ±(0,8% + 2 digit) ja mõõteriist näitab 183,5 V, siis suurim mõõteviga on 0,008 × 183,5 + 2 × 0,1 = ±1,7 V ja mõõdetava suuruse tegelik väärtus asub pingevahemikus 181,8–185,2 V.
 
Mida suurem on numbrikohtade arv näidikul, seda suurem on üldiselt ka multimeetri mõõtetäpsus.
 
[[File:DMT_Kombianzeige.jpg|thumb|Numbernäit koos skaalanäiduga]]
 
=== Eriomadusi ===
Kõrgemasse hinnaklassi kuuluvatel multimeetritel on mitmeid eriomadusi ja -võimalusi:
*lisaks numbernäidule näidu võimalus horisontaalsel skaalal (ingl k ''Bar graph'');
*automaatne piirkonna valik (''Auto-ranging'') koos automaatse ülepingekaitsega;
*õige [[efektiivväärtus]]e näit (''TrueRMS'' või ''TRMS'') ka mittesiinusvoolu korral;
*mõõtesuuruse maksimaalse, minimaalse ja hoideväärtuse indikatsioon ja fikseerimine(''MAX, MIN/, HOLD''); mõõtetulemuste salvestamine ja talletamine;
*[[lühis]]eindikatsioon, annab väikesest takistusest (nt alla 3530 Ω) märku helisignaaliheli- või/ja valgussignaali abil (sellest tulenevalt nimetatakse vooluläbivuse kontrolli ka ahelate läbihelistamiseks); see funktsioon võib olla ühendatud [[diood]]i testiga;
*automaatne väljalülitumine (''Auto power off''), kui mõõteriista teatud ajavahemiku jooksul ei kasutata (oluline toitepatarei vastupidavusekestvuse seisukohast).
* mõõteriista sisendahela elementide ja [[Mõõteriist#Osutimõõteriistade mõõtemehhanismid |mõõtemehhanismi]] kaitse ebaõigesti valitud mõõtepiirkonna korral (näiteks katsel mõõta [[patarei]] pinget voolu mõõtmise režiimis); kaitseks võib olla [[automaatkaitselüliti]]l või [[sulavkaitse]] (analoomultimeetrites);
 
* sisendahelate kaitse takistuse mõõtmise režiimis juhusliku pinge eest, mis võib näiteks püsida suuri mahtuvusi sisaldavas ahelas veel ka mõnda aega toite väljalülitamise järel;
=== Mõõtetäpsus ===
* toitepatarei laetuse indikaator;
Mõõtetäpsust ([[mõõtemääramatus]]t) väljendatakse protsentides, millele võib lisanduda viimase numbrikoha (''digit'') viga. Viga sõltub mõõdetava suuruse liigist ja mõõtepiirkonnast. Kui nt alalispinge 200 V piirkonnas on märgitud veaks ±(0,8% + 2 digit) ja mõõteriist näitab 183,5 V, siis suurim mõõteviga on 0,008 × 183,5 + 2 × 0,1 = ±1,7 V ja mõõdetava suuruse tegelik väärtus asub pingevahemikus 181,8–185,2 V.
* ülekoormuse indikaator.
 
Mida suurem on numbrikohtade arv näidikul, seda suurem on üldiselt ka multimeetri mõõtetäpsus.
 
==Välislingid==