Vennad Grimmid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
8. rida:
Et võimaldada vanimatele poegadele tulevaseks võimalikuks juristikarjääriks sobivat haridust, saatis ema nad 1798 Kasselisse tädi juurde, et nad astuksid gümnaasiumisse. Nende isa oli paar aastat varem surnud kopsupõletikku. Üliandekad poisid saavutasid ülikooliküpsuse gümnaasiumi ülemisi astmeid läbimata <ref>Heiner Boehnke, Hans Sarkowicz. Der fremde Ferdinand, Die andere Bibliothek, Berliin 2020, lk 9</ref> 1802 ja 1804 astusid vennad Marburgi ülikooli õigusteadust õppima. Üks nende õpetajaist, Friedrich Carl von Savigny, avas teadmishimulistele noortele tudengitele oma eraraamatukogu ja tutvustas neid romantismi ja minnesingerite teostega. Jakob ja Wilhelm Grimmi mõjutas oluliselt ka Johann Friedrich Herder oma vaadetega rahvaluulele. Vennad aga ei arenenud romantikuteks, vaid olid realistid, kes nägid kauges minevikus tänapäevaste olude juuri. Nad uurisid saksakeelse kirjanduse ajaloolist arengut ning panid paika selle valdkonna teadusliku käsitluse alused.
1808. aastal suri Grimmide ema ja enamik lastest kolis kokku Kasselisse. Pere vanimana pidi Jacob Grimm hakkama teisi ülal pidama, mis tänu eraraamatukoguhoidja kohale kuninga juures ka õnnestus. <ref>Boehnke, Sarkowicz lk 10.</ref>
== Looming ==
18. rida ⟶ 17. rida:
=== Muistendid ===
1816 ja 1818 ilmusid kaks köidet saksa muistendeid ("Deutsche Sagen"), mis ei saavutanud aga nii suurt populaarsust kui muinasjutud. Grimmid olid muinasjutte ja muistendeid kogunud ühepalju, kuid nende eristamine oli keeruline ja vennad polnud selles alati järjekindlad.
30. eluaastaks olid Jacob ja Wilhelm oma arvukate teoste ja kirjatükkide avaldamisega saavutanud väljapaistva positsiooni. Wilhelm Grimm asus vahepeal tööle sama raamatukogu sekretärina, kus töötas raamatukoguhoidjana Jacob Grimm, nii et nad said kohapeal tegelda ka oma uurimistööga, mille eest said 1819 Marburgi ülikooli audoktoriteks.
27. rida ⟶ 26. rida:
Poliitilistel põhjustel 1837. aasta lõpus Göttingenist välja saadetud Grimmid siirdusid 1838 taas Kasselisse eksiili, kus alustati koos saksa sõnaraamatu "Deutsches Wörterbuch" kirjutamist, jõudes viimaks F-täheni. <ref>[https://www.planet-schule.de/wissenspool/die-brueder-grimm/inhalt/hintergrund/aus-dem-leben-der-brueder-grimm.html Planet-Schule.de]</ref> Selles teoses seisis iga sõnaartikli keskpunktis sõna tähenduse ajalugu, ja ajaloolised kasutusviisid. Sõnaraamatu koostamisel kasutati palju ka sõprade teadlastest kolleegide abi. "Deutsches Wörterbuchi" 1. köide ilmus 1854.
1841 kutsus uus Preisi kuningas Friedrich Wilhelm IV vennad Berliini. Viimased umbes 20 aastat oma elust elasid Jacob ja Wilhelm Grimm Berliinis, olid majanduslikult kindlustatud ja tegid teadustööd. Wilhelm Grimm suri 1859. aastal, Jacob Grimm 1863. aastal ning nad on maetud Berliini.
== Teosed ==
| |||