Viin (jook): erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(lisatud mall {{viited}} (booster))
PResümee puudub
 
'''Viin''' ehk '''vodka''' on kange alkohol, mida valmistatakse [[teravili|teraviljast]] või [[kartul|kartulist.]]<ref>{{Netiviide|url=https://kn.eki.ee/?Q=viin|pealkiri=Viin|väljaanne=ÕS|vaadatud=17.02.2021}}</ref> [[alkoholid|Alkohol]]i sisaldav [[jook]], mis koosneb veest ja [[etanool]]ist. Viina etanoolisisaldus on 35–80%.
 
[[Viinatööstus]] on [[toiduainetööstus]]e haru, mis tegelebtoodab viinaeeskätt tootmisegaviina. [[Kodu]]stes tingimustes valmistatud viina nimetatakse [[puskar]]iks või samagonniks.
 
Viina juuakse tavaliselt [[Pits (anum)|pitsist]].
(C<sub>6</sub>H<sub>10</sub>O<sub>5</sub>)<sub>n</sub> → tärklise hüdrolüüs → C<sub>6</sub>H<sub>12</sub>O<sub>6</sub>→ suhkrute kääritamine → CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>OH + CO<sub>2</sub>
 
KartulimugulatesKartulimugulate ja viljaterades onviljaterade tärklisesisaldus on vastavalt 20–24% ja 70%. Kääritamise protsessigaKääritamisprotsessiga saab toota kuni 16-protsendilist alkoholi, kuna pärmiseened surevad kõrgematel kontsentratsioonidel. [[Rektifikatsioon]]il võib saada kuni 95,6-protsendilise piirituse. [[Absoluutne alkohol|Absoluutalkoholi]] saamiseks tuleb kasutada vettsiduvaidvett siduvaid aineid.
 
[[Alkoholism]]i ehk organismi etanoolisõltuvust nimetatakse vahel ka ''viinakatkuks''. Alkoholi liigtarbimise vastu võitleb [[karskusliikumine]].
Eesti aladel hoogustus viinapõletamine pärast liitmist [[Venemaa]]ga. 1765. aastal andis [[Katariina II]] välja ukaasi, mille kohaselt tohtisid viina valmistada "ainult [[aadlik]]ud ja rohkem mitte keegi". Eesti [[mõis]]ates oli juba 1799. aastaks 731 [[viinaköök]]i (85%-l mõisatest). Aastas toodeti viina kuni 680&nbsp;000 pange (8,2 miljonit liitrit). Viin müüdi Venemaa joogikohtades. Esimene eestikeelne viinapõletamise õpetus on teada aastast 1772 ("Öppetus kuida wisi pölle viin tehhakse". Friedrich Wilhelm v. Sivers. Põltsamaa. 1772, 8 lk – ei ole säilinud).
 
19. sajandi algusest muutus viin pidevalt paremaks. Oma panuse andis selleks [[Tartu Ülikool]]i esimene [[rektor]] [[Georg Friedrich Parrot]], kes teatas 1801. aastal piirituse täieliku [[destilleerimine|destilleerimise]] leiutamisest. Esimene auru jõul töötavtöötava aparaadiga [[destillaatorDestilleerimisseade|destilleerimiskoda]] rajati 1817. aastal maamõõtja ja mõisarentniku [[Andreas Lambert]]i projekti järgi [[Raadi mõis]]a juurde ning seal saadi 1850. aastal Eestis esmakordselt ka puhas [[piiritus]].
 
1825. aastal tehti esimesed katsed kasutada viinaajamiseks vilja asemel [[kartul]]it. Paarkümmend aastat hiljem algas Eesti piiritusetööstuses enam kui sajandi kestnud kartuli võidukäik. 1830. aastatel läks Eestimaal mõisa viinavabrikutesse umbes pool mõisa teraviljast ja peaaegu kogu kartulisaak, Liivimaal mõningal määral vähem. Tähtsamaks viinapõletamise piirkonnaks kujunes Virumaa tänu Peterburi turu lähedusele. Viinaköögi praaka tarvitati härgade nuumamiseks.
Madalseis Eesti piiritusetööstuses oli [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] ajal. Keeluseaduse tõttu toodeti piiritust vaid tehniliseks, tööstuslikuks ja "eriotstarbeks". Pärast sõda, kuni Eesti Vabariigi lõpuni, oli üks suurem viinatootja [[Vihterpalu mõis]]a [[parun]]i Alfred Roseni juba 1876. aastal rajatud [[ettevõte]] Rosen ja Co – nende vabrikuhoone Tallinnas Mere puiesteel on säilinud tänini –, mis ühendas umbes pooli piiritusevabrikante. Kokku küündis selle kompanii tehaste arv 129-ni, lisaks tegutses üle Eesti paarkümmend [[liköör]]i- ja peen[[viinatehas]]t. Oluline osa oli Eesti Kartuliühisuste Liidul, kes ka riigi tellimusel piiritust tootis. 1938. aastal lasti Rakveres käiku Kartuliühisuste Liidule kuuluv uuendatud piiritusetehas, mis oli Balti riikides moodsaim. Selles tehases toodetud piiritus oli kangeim (98%). Saatuslikud sündmused 1940. aasta suvel tõid kaasa viinatööstuste natsionaliseerimise.
 
Arenes lubatud piiritusetootmine, aga ka salaviina (''puskar'', ''samagonn'', ''samakas'', ''metsakohin'', ''lepikuliisu'' jm) nii ajamine nii oma tarbeks kui ka müügiks. Postimees1932. aasta 25.05.1932 teatasmai järgmistPostimees teatas:
 
''Viljandi kriminaalpolitsei oli saanud andmeid, et Holstre vallas Lintsi talu maal elutsev pops Hans Mugur pruulib salaja puskarit. Muguri juures toimetati läbiotsimine, peale ühe pudeli puskari leiti iseäranis tore jahutusaparaat, milline koosnes 8 torust ja kahest õõnsast kettast. Aparaat oli tsinkplekist tehtud, korralik plekisepa töö. Vabrik ja puskar konfiskeeriti ja Mugur antakse kohtu kätte.''
 
*[[Abiajamine]]
*[[Ussiviin]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Kirjandus ==
*[[Otu Ibius]]. Ühe tööstusharu ajaloost. Tallinn, 1977.
*[[Raimo Pullat]]. Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939. Tallinn, 1993.
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
139 724

muudatust