Eesti Kunstiakadeemia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
26. rida:
|}}
'''Eesti Kunstiakadeemia''' ([[lühend]] '''EKA''') on [[avalik-õiguslik ülikool]] [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/114032019001 Eesti Kunstiakadeemia seadus]
Ülikooli asutamise ajaks loetakse 1914. aasta 17. oktoobrit, mil avati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks: 100 aastat kunstiharidust Tallinnas|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus|lehekülg=13|isbn=9789949467587}}</ref>
Eesti Kunstiakadeemia on [[Eesti Disainikeskus|Eesti Disainikeskuse]] ja [[Eesti Arhitektuurikeskus|Eesti Arhitektuurikeskuse]] üks ellukutsujatest. 2021. aastal avati EKA [[Muinsuskaitse]] ja konserveerimise osakonna juures [[UNESCO]] pärandiuuringute õppetool.<ref>{{Netiviide|url=https://www.artun.ee/eka-sai-unesco-oppetooli/|pealkiri=EESTI KUNSTIAKADEEMIA SAAB UNESCO ÕPPETOOLI}}</ref> ▼
Eesti Kunstiakadeemias on võimalik õppida enam kui kolmekümnel õppekaval arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnas. Paljudel õppekavadel saab Eestis bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi omandada vaid EKA-s. Kunstiakadeemia teeb koostööd paljude maailma tippülikoolidega ning on mitmete rahvusvaheliste haridus- ja erialavõrgustike liige.<ref>{{Netiviide|url=https://www.artun.ee/|pealkiri=Eesti Kunstiakadeemia}}</ref>
▲Eesti Kunstiakadeemia on üks [[Eesti Disainikeskus|Eesti Disainikeskuse]] ja [[Eesti Arhitektuurikeskus|Eesti Arhitektuurikeskuse]]
Eesti Kunstiakadeemia rektorina asus [[2015]]. aasta 4. aprillil ametisse [[Mart Kalm]].
35. rida ⟶ 39. rida:
[[Pilt:Eesti Kunstiakadeemia tulevane õppehoone Kotzebue 1-Põhja pst 7, Tallinn.jpg|pisi|Eesti Kunstiakadeemia õppehoone Kotzebue 1 // Põhja pst 7, Tallinn (projektjoonis)]]
[[Fail:Tallinn, tehasehoone Põhja pst 7, 1932.jpg|pisi|Sukavabriku hoone enne renoveerimist ja EKA
== Ajalugu ==
* [[1912]] – Tallinnas korraldati [[Eesti Kunstiselts]]i [[Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused|graafilised kursused]], kus õpetati [[Joonistamine|joonistamist]], joonestamist ja maalimist.
* [[1914]] – Eesti Kunstiseltsi kursused koondatakse Tallinna Kunsttööstuskooliks. [[Eesti Kunstiselts]]i Tallinna Kunsttööstuskool avati 17. (u.k.j. 30.) oktoobril 1914. Kunstikooli põhikirja kinnitas Venemaa Tööstus- ja Kaubandusministeerium 20. juulil 1914.<ref>[https://www.sirp.ee/archive/1999/05.11.99/Kunst/kunst1-1.html Tallinna Kunstikooli algus], www.sirp.ee</ref> Õppeaeg koolis oli viis aastat ning erialadest sai valida tikandi, puu- ja papitöö, raamatuköitmise, dekoratiivmaali ja maalritöö vahel. Eelharidusena nõuti sisseastujailt kõrgema linnakooli või ministeeriumikooli lõpetamist (5–6 õppeaastat). Lõpetajad said õpetatud joonistaja või joonestaja ametinime ning allmeistri tunnistuse. Kolmeaastase praktika järel õpitud erialal omas lõpetaja õigust meistrikutsele. Kooli juures toimusid ka pedagoogikakursused ning nende lõpetamisel (lisaks enda erialale) omandati õigus asuda tööle kunstiõpetajaks madalamatele õppeastmetele. Kunsttööstuskool töötas kuni 1917. aastani Tallinnas [[Pikk tänav|Pikal tänaval]] [[Kanuti gildi maja]]s. Vene keisririigi riikliku naisgümnaasiumi sulgemise järel läks [[Tartu maantee]]l asuv kahekorruseline kivimaja kunsttööstuskooli käsutusse, kuhu jäädi vaatamata hoone korduvatele laiendustele 2010. aastani.
* [[1916]] –
* [[1923]] –
* [[1924]] – Eesti iseseisvumise järel toimunud muutuste tõttu
* [[1924]] –
* [[1925]] –
* [[1929]] – Riigi Kunsttööstuskool sai uue põhikirja ja selle kohaselt kujunes kool struktuurilt kolmeastmeliseks. 1. aste ehk üldaste õppeajaga 2 aastat, mille jooksul õpiti ainult üld- ja kunstiained. Eelharidusena nõuti sisseastujailt 6-klassilist algharidust. 2. astmel ehk töökodade astmel õppeajaga 3 aastat õpiti erialasi, praktikalisi ja kunstiaineid. Eelharidusena teisele astmele pääsemiseks nõuti kas üldastme lõpetamist või kutsekeskkooli ehk üldharidusliku [[gümnaasium]]i lõpetamist. Selle astme lõpetajad said oskustöölisekutse. 3. aste ehk meistriklass õppeajaga 1–2 aastat,
* [[1938]] – Kool jagati kaheks, mille baasil loodi eraldiseisvad [[Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool]] (õppeaeg 4 aastat) ja Riigi Kõrgem Kunstikool (õppeaeg 3 aastat). See lõi võimaluse omandada kõrgem haridus nii tarbe- kui [[kujutav kunst|kujutava kunsti]] aladel. Uue erialana lisandus [[sisearhitektuur]] ja kavandati ka [[aiakujundus]]t, mis realiseerus küll vaid üksikkursuste näol. Akadeemilisele joonistusele lisandusid vaba- ja loovjoonistus ning suurenes [[tahvelmaal]]i õpetamise tähtsus. Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool ja Riigi Kõrgem Kunstikool moodustasid koos ühiselt organisatsiooni [[Riigi Kunstikoolid]].
* [[1940]]
* August 1941–jaanuar 1942 – Kool oli ajutiselt [[Teine maailmasõda|sõjategevuse]] ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]<nowiki/>ivõimude saabumise tõttu suletud.
* [[1942]]–[[1943]] –
* 1943–[[1944]] –
* [[20. detsember]] 1944 –
* [[1951]] – [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklik Kunstiinstituudi]] likvideerimise järel koondati kogu kõrgem kunstiõpe Tallinna. Kooli uueks nimeks sai Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut (ERKI), kinnitati uued õppeplaanid ning [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilisest Instituudist]]
* [[1989]] – ERKI nimetati ümber Tallinna Kunstiülikooliks.
* [[1995]] – Tallinna Kunstiülikool nimetati ümber Eesti Kunstiakadeemiaks; nimi kinnitati [[1996]]. aastal.
* [[1997]] –
* [[1999]] –
* 27. august [[2018]] –
== Eesti Kunstiakadeemia teaduskonnad ==
|