Priidu Aavik: erinevus redaktsioonide vahel

täiend
PResümee puudub
(täiend)
 
==Elulugu==
Priidu Aavik sündis kooliõpetaja [[Eduard Aavik (pedagoog)|Eduard Aaviku]] üheksalapselise pere viienda lapsena.<ref>E.Sank, Ühe näituse ümber - [[Ühistöö (Rapla ajaleht)|Ühistöö]], 19.03.1983</ref> ÕppisIsa [[Hageri]]töötas kihelkonnakoolis.Novgorodi Kunstiharidusesaksa omandaskogukonna 1920kooliõpetaja. aastatel1914 [[Antsta Laikmaavallandati ateljeekool]]isning japerekond kolis Tallinnasse. 1917 koliti [[1934]]–[[1938Hageri|Hagerisse]] [[KõrgemMaidla Kunstikool Pallasmõis (1919–1940Juuru kihelkond)|KõrgemasMaidla Kunstikoolis Pallasmõisa]], kus Priidu Aavik läks Hageri kihelkonnakooli. Seejärel1918 kolisema tasuri [[Tallinn]]a,ja kusperekond asutaslagunes, omavanemad stuudio.<reflapsed name="SVasusid tööle,1945" />nooremad jaotati sugulaste 1939vahel. aastalPriidu sõitisAavik taasus õpinguidelama jätkama[[Kernu vald|Kernu valda]] [[PariisHaiba]]i külla perekond Kruuside juurde. 17-aastaselt kolis ta Tallinna, kuidkus sõjaläks puhkemiseltööle olining sunnitudasus tagasiõppima pöörduma[[Ants Laikmaa ateljeekool|Ants Laikmaa ateljeekooli.]]<ref>Omakäeline name="SVelulugu. Kunstnike kirjad,1945" vastused ankeedile. Maal A-P. EKMA.136.13.7/4-5</ref>
 
[[1934]] astus Aavik [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemass Kunstikooli Pallas]], kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938. Seejärel kolis ta [[Tallinn]]a, kus asutas oma stuudio.<ref name="SV,1945" /> 1939. aastal sõitis ta õpinguid jätkama [[Pariis]]i, kuid sõja puhkemisel oli sunnitud tagasi pöörduma.<ref name="SV,1945" />
 
[[1941]]. aasta suvel mobiliseeriti Aavik [[Punaarmee]]sse. Ta võttis osa lahingutest Tallinna ja [[Leningrad]]i lähistel, hiljem siirdus [[Jaroslavl]]i, kus oli üks [[Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv]]i<ref name="SV,1945" /> ning [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu]] asutajaid.
 
Eestisse naasnult töötas ta aastatel 1944–19451944–1946 [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riikliku Kunstiinstituudi]] direktorinadirektori ajutise kohusetäitjana, 1945–1947 Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu juhatuse esimehena ja 1947–1948 [[Tallinna Kunstifond]]i esimehena. Aastatel 1951–1953 oli ta Üleliidulise Põllumajandusnäituse Eesti paviljoni peakunstnik, 1954–1962 Eesti NSV Rahvamajandusnäituse peakunstnik.
 
== Looming ==
Tema loomingusse kuuluvad peamiselt ajaloo-, maastiku- ja olustikumaalid (peamiselt kalurielu teemadel). Osales loomingulisel reisil kalatraaleriga 1942-1943 [[Norra meri|Norra merel]] ja 1944-1945 [[Atlandi ookean]]il ja [[Nigeeria]]s. Suviti armastas maalida [[Prangli]] rannakalurite elu ja maastikke. Esmaesinemine Tartus 1938. aastal Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajate näitusel.
 
== Isiklikku ==