Redaktsioon: 27. detsember 2021, kell 11:32 redigeeri Leonardo da Puhja (arutelu \| kaastöö) 98 muudatust →‎Jesuiidid Eestis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. aprill 2022, kell 16:36 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 863 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Ihs-logo.svg\|pisi\|Jesuiitide ordu pitsatijäljend]] '''Jesuiidid''' on [[Katoliiklus\|katoliiklik]]u [[Katoliku kirik\|kiriku]] [[mungaordu]] ''Societas Jesu'' (Jeesuse Selts) liikmed. Ordu asutati [[27. september\|27. ~~septemb~~septembril]]~~ril~~ [[1540]], paavst [[Paulus III]] bullaga ''Regimini militantis ecclesiae''. Ordu asutamise eestvedajaks oli [[Ignatius Loyola]] koos kuue sõbraga. Jesuiitide ordukindral on [[2016]]. aastast [[Arturo Sosa]]. Jesuiitide liikumine sai alguse [[Hispaania]]st, kus katoliku kiriku juhtkond alustas vastukaaluks [[reformatsioon]]ile [[reform]]e eesmärgiga teha usuline õpetus rahvale arusaadavamaks. Liikumise taustaks oli Hispaanias ka ~~''reconquista''~~[[rekonkista]] – maa tagasivallutamine [[araablased\|araablastelt]], mis võimaldas ja samas ka nõudis kiriku tugevdamist. Jesuiitidest kujunes üks roomakatoliku kiriku sisemise uuenduse (reformi) kandvaid jõude alates 16. sajandi keskpaigast. Ordu loomise eesmärk polnud [[vastureformatsioon]], vaid uue elulaadi (ka reformaatorite ideede ja vaba linnaühiskonna) järgimine orduelus. ==Jesuiidid Poolas, Leedus ja Liivimaal== 12. rida: Katoliikliku mungaordu liikmed tegutsesid Eestis [[16. sajand]]il Lõuna-Eesti ja Liivimaa aladel, mis anti [[Tartu piiskopkond\|Tartu piiskopkonna]] ja [[Riia peapiiskop]]i poolt [[1561]]. aastal [[Liivi sõda\|Liivi sõja]] ajal [[Poola kuningas\|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i kaitse alla, nn [[Poola aeg\|Poola ajal]] Eestis. Kui algselt oli Poola kuningas [[Zygmunt II August]] piirkonnas juba levinud [[Luterlus\|luteri usu]] suhtes tolerantne, siis uueks kuningaks valitud [[Stefan Batory]], kes liitis Lõuna-Eesti ja Liivimaa Poola ([[Rzeczpospolita]]) riigi koosseisu, andis [[1582]]. aastal katoliku usule oma riigi uutel aladel eelisseisundi. Tartusse saadetud jesuutide juhtimisel algas [[vastureformatsioon\|vastureformatsioon (rekatoliseerimine)]]. Lühikesel Vene valitsemisajal ([[1558]]–[[1582]]) [[Tartu ajalugu\|Tartus]] moodustatud [[Vene Õigeusu Kirik]]u piiskopkonna piiskop sunniti Tartust Venemaale lahkuma. 18. rida: Algselt oli kavas restaureerida Liivimaal mõlemad piiskopkonnad, Tartu ja Riia, kuid maa vaesus ja ohvrimeelsete usklike puudus sundis leppima ainult ühe piiskopkonnaga ning Tartu vahepealse vene piiskopkonna varandusega rajada kavatsetud katoliiklik piiskopkond jäi teostamata. Loodi ainult [[Katoliku kirik]]u [[Võnnu piiskopkond]] ühes [[toomkapiitel\|toomkapiitliga]], esimeseks piiskopiks sai jesuiit [[Andreas Patricius Nideck]]i (1583–1587). Vastureformatsiooni algupäevadel polnud just puhtmajanduslikel kaalutlusil tarbekas ja kohane asutada kolleegiumi ja rajada piiskopkonda ühte linna. Liivimaa rekatoliseerimise organisatsiooni ahela kolme lüli: Riia, Võnnu, Tartu, kusjuures esimeses ja viimases arvesse tulevad jesuiitide kolleegiumid, mis moodustati Tartusse ja Riiaga. [[9. märts]]il [[1583]]. aastal jõudsid Tartusse (neli preestrit ja kaks ilmikvenda), keda juhtis ordu provintsiaal Poolas, [[Giovanni Paolo Campana]]. Vastavalt paatrite valikule anti neile [[Tartu Püha Katariina klooster]] ja [[Tartu Katariina kirik\|kirik]], 1585. aastal anti neile ka [[Tartu Maarja kirik\|Maarja kirik]]. 1585. aastal määrati [[Antonio Possevino]] põhiliseks tegevusalaks seminaride loomise ja arendamise Liivimaal. Ta sai sel alal töötada 1587. aastani, mil kutsuti tagasi Rooma.

Jesuiidid: erinevus redaktsioonide vahel