Positron: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
13. rida:
 
=== Eksperimentaalne avastus ===
[[Dmitri Skobeltsõn]] täheldas esmakordselt positroni olemasolu aastal 1929.<ref name="Frank_Close" /><ref name="general chemistry" /> Ta üritas WilkinsoniWilsoni mullkambritmullikambrit<ref name="E-Cowan" /> kasutades leida [[gammakiirgus|gammakiiri]] [[kosmiline kiirgus|kosmilises kiirguses]]. Skobeltsyn detekteeris osakesi, mis käitusid nagu elektronid, kuid kaardusid magnetväljas vastassuunas. [[Chung-Yao Chao]], USA [[California Tehnoloogiainstituut|California Tehnoloogiainstituudi]] vilistlane, märkas samal aastal ebatavalisi tulemusi, mis viitasid osakestele, mis käituvad nagu elektronid, kuid omavad positiivset laengut. Katse tulemused aga olid ebaveenvad ja selle tõttu ei uuritud nähtust edasi.<ref name="MehraRechenberg" />
 
[[Carl David Anderson|Carl D. Anderson]] avastas positroni 2. augustil 1932<ref name="Positive Electron" /> ning sai selle eest aastal 1936 ka [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]].<ref name="c7DJj" /> Anderson oli samuti sõna "positron" loojaks. Positron oli esimene märk antimateeria olemasolust. Katse, mille käigus antiosake leiti, toimis nii, et lasti kosmilistel kiirtel läbida mullkambrit ja tinaplaati. Magnet ümbritses kogu seadet, kõverdades osakeste liikumise trajektoore vastavalt nende elektrilisele laengule. Läbitud trajektooril tekivad ioonid, mis salvestatakse fotoplaadile. Andmete põhjal järeldati, et uuritud osakese massi ja laengu suhe on sama mis elektronil, kuid trajektoori vastupidisest kaardumisest järeldati positiivne laeng.