Redaktsioon: 10. aprill 2022, kell 23:24 redigeeri Ironstoneage (arutelu \| kaastöö) 36 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. aprill 2022, kell 23:28 redigeeri eemalda Ironstoneage (arutelu \| kaastöö) 36 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: '''Trepimägi''' on [[kõrgendik]] [[Võrtsjärv]]e idakaldal,[[Tartu maakond\|Tartu maakonnas]] [[Elva vald\|Elva vallas]] [[Vehendi]] külas, mille [[absoluutne kõrgus]] on 50,2 m. Kõrgendikul asub endine '''Trepimäe Kaitseala''' 14,3 ha, mis kujutab endast [[Trepimäe ~~lahte~~laht]]<nowiki/>e ja kuni 17 meetri kõrgust Võrtsjärve [[murrutusastang]]ut, millel kasvab 120 aasta vanune [[luitemännik]], mis on aastast 1957 kaitse all.<ref name="eelis">{{EELIS\|ala\|1222}} (vaadatud 09.04.2013)</ref><ref>{{kkr\|KLO1000019}}</ref> Kaitsealal võib leida [https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003 III kaitsekategooriasse] kuuluvaid järgmisi liike: [[Hiireviu\|Buteo buteo]] (hiireviu) ja [[Roomav öövilge\|Goodyera repens]] (roomav öövilge). Trepimäe Kaitseala on uuendamata kaitsekorraga ala, mis kaotas kaitsestaatuse 2019 aastal.<ref>{{Netiviide\|autor=Õigusakt: 2019.11.14 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2019. a määrusele nr 88 "Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ning Tamme paljandi ja Trepimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine"\|url=https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=dok&obj_id=119202268\|pealkiri=Seletuskiri Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2019. a määrusele nr 88 "Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ning Tamme paljandi ja Trepimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine"\|väljaanne=EELIS Eesti Looduse Infosüsteemi\|aeg=14.11.2019\|vaadatud=09.04.2022}}</ref> [[Fail:Trepimägi kaart.jpg\|pisi\|Trepimäe Orienteerumiskaart]] '''Trepimäe põndak''' on kaldajärsak mis on murrtuskulbastega [[devoni liivakivi]] paljand, mille ette veepiirini on lained ja rüsijää kuhjanud arvukalt [[rändrahn]]<nowiki/>e. 13 m kõrgune rannaastang ja männimetsaga kaetud lainjas luidestunud 400 m pikkune astangu veer, mille kõrgus on järvetasemest kuni 17 m. Astang on kujunenud järve abrasiooni tulemusel vooresse ja jalamil paljandub umbes 1 m ulatuses moreeni all devoni liivakivi. Abrasioon jätkub ka tänapäeval. Kohati on järvejää astangu jalamile moodustanud moreenist väljapestud rahnudest kuhjumeid.<ref>{{Netiviide\|autor=EELIS Eesti Looduse Infosüsteemi\|url=https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-317541019\|pealkiri=Ürglooduse objekt: Trepimägi\|väljaanne=EELIS Eesti Looduse Infosüsteemi\|aeg=14.11.2019\|vaadatud=09.04.2022}}</ref> Mäeveerule toetuvat suurt rändrahnu kutsutakse Neitsikiviks. Rahvapärimuses seostatakse seda [[Barbara von Tisenhusen\|Barbara von Tisenhausen]]’i hukkamiskohaga. Kivi tuntakse ka Kalevi- ehk Paekivina. Siia sattunudki see tänu [[Kalevipoeg (tegelane)\|Kalevipojale]], kes rahnu [[Tarvastu kirik\|Tarvastu]]<nowiki/>st Tartumaale lennutas. Kivi juures järve kaldas on olnud sügavad koopad, mida kutsuti röövlikoobasteks. Nendes varjanud ennast seitse röövlit, kes [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] ajal käinud mõisaid röövimas. Ka külaelanikud kaevanud kaldasse koopaid, kuhu sõjaaegadel toiduvarusid ja iseendid peita.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Merike Mäemets\|pealkiri=Ümber Võrtsjärve\|aasta=2001\|koht=Tartu\|kirjastus=Võrtsjärve Sihtasutus, Ain Tavita Agentuur\|lehekülg=47}}</ref>

Trepimägi: erinevus redaktsioonide vahel