Redaktsioon: 10. aprill 2022, kell 23:13 redigeeri Ironstoneage (arutelu \| kaastöö) 36 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. aprill 2022, kell 23:16 redigeeri eemalda Ironstoneage (arutelu \| kaastöö) 36 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
7. rida: '''Trepimäe põndak''' on kaldajärsak mis on murrtuskulbastega [[devoni liivakivi]] paljand, mille ette veepiirini on lained ja rüsijää kuhjanud arvukalt [[rändrahn]]<nowiki/>e. 13 m kõrgune rannaastang ja männimetsaga kaetud lainjas luidestunud 400 m pikkune astangu veer, mille kõrgus on järvetasemest kuni 17 m. Astang on kujunenud järve abrasiooni tulemusel vooresse ja jalamil paljandub umbes 1 m ulatuses moreeni all devoni liivakivi. Abrasioon jätkub ka tänapäeval. Kohati on järvejää astangu jalamile moodustanud moreenist väljapestud rahnudest kuhjumeid.<ref>{{Netiviide\|autor=EELIS Eesti Looduse Infosüsteemi\|url=https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-317541019\|pealkiri=Ürglooduse objekt: Trepimägi\|väljaanne=EELIS Eesti Looduse Infosüsteemi\|aeg=14.11.2019\|vaadatud=09.04.2022}}</ref> Mäeveerule toetuvat suurt rändrahnu kutsutakse Neitsikiviks. Rahvapärimuses seostatakse seda [[Barbara von Tisenhusen\|Barbara von Tisenhausen]]’i hukkamiskohaga. Kivi tuntakse ka Kalevi- ehk Paekivina. Siia sattunudki see tänu [[Kalevipoeg (tegelane)\|Kalevipojale]], kes rahnu [[Tarvastu kirik\|Tarvastu]]<nowiki/>st Tartumaale lennutas. Kivi juures järve kaldas on olnud sügavad koopad, mida kutsuti röövlikoobasteks. Nendes varjanud ennast seitse röövlit, kes [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] ajal käinud mõisaid röövimas. Ka külaelanikud kaevanud kaldasse koopaid, kuhu sõjaaegadel toiduvarusid ja iseendid peita.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Merike Mäemets\|pealkiri=Ümber Võrtsjärve\|aasta=2001\|koht=Tartu\|kirjastus=Võrtsjärve Sihtasutus, Ain Tavita Agentuur\|lehekülg=47}}</ref> [[Fail:XI Võrtsjärve mängud Trepimäel, juuli 1979, FOTO Peeter Arro.jpg\|alt=XI Võrtsjärve mängud Trepimäel, juuli 1979, FOTO Peeter Arro\|pisi\|XI Võrtsjärve mängud Trepimäel, juuli 1979, FOTO Peeter Arro]] Trepimäe lõunaküljes järve ääres [[Trepimäe laht\|Trepimäe lahes]] asub '''Trepimäe puhkeala,''' mis on üks kaunimaid ja populaarsemaid puhkepaiku Võrtsjärve idakaldal. Rand on sobilik suplemiseks, lisaks on olemas pikniku- ja lõkkeplatsid, väike telkimisala, võrkpalliplats ja lahtine rannahoone. Kompleks kuulub Elva vallale.<ref>{{Netiviide\|autor=Puhka Eestis portaal\|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/trepimae-puhkeala\|pealkiri=Trepimäe puhkeala\|väljaanne=https://www.puhkaeestis.ee/\|aeg=09.04.2022\|vaadatud=09.04.2022}}</ref> Trepimäe kaldajärsakul puhkeala kõrval kasvab ka 8 meetri kõrgune [[Vehendi kadakas]]. Aastakümneid on Trepimägi olnud populaarne pidude ja kokkutulekute paik. Ka esimesed [[Võrtsjärve mängud]] toimusid 1969.a. Trepimäel. Pidude jaoks ehitati 1979.a. laululava, arhitekt Vadim Tšentropov konstrueeritud Vello Hütsi poolt. Trepimäel tegutses ka Võrtsjärve (''Trepimäe'' [[Pioneerilaager]] <ref>{{Netiviide\|autor=Kultuurimälestiste register\|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=145\|pealkiri=Trepimäe pioneerilaager\|väljaanne=https://register.muinas.ee/\|aeg=09.04.2022\|vaadatud=09.04.2022}}</ref>) (1950) ja [[AS Eesti Gaas\|ENSV Gasifitseerimise peavalitsuse]] puhkebaas (1976), kus tänapäeval asub Trepimäe Suvekodu. == Viited ==

Trepimägi: erinevus redaktsioonide vahel