Soojus: erinevus redaktsioonide vahel

[[Soojusvahetus]]e protsessis ülekanduva energia hulkahuglka väljendav [[füüsikaline suurus]] on [[soojushulk]] (mõõtühik [[džaul]]). Soojus võib üle kanduda [[soojusjuhtivus]]e, [[konvektsioon]]i ja [[soojuskiirgus |kiirguse]] teel.

[[Termodünaamika]]s on soojus protsess, mille käigus [[keha]] kui [[termodünaamiline süsteem |süsteemi]] [[siseenergia]] muutub. Siseenergia muutus on [[termodünaamika esimene seadus |termodünaamika esimese seaduse]] kohaselt võrdne juurde antava soojushulga ja süsteemiga seotud [[töö]] summaga. Vastavalt on juurde antav soojushulk <math>Q</math> võrdne siseenergia juurdekasvu <math>\Delta U</math> ja sooritatud töö <math>W</math> vahega: <math>Q = \Delta U - W</math>. Kui palju energiat tegelikult üle kantakse, sõltub süsteemi alg- ja lõppolekustlõppyolekust ja protsessi olemusest (töö ja soojuse vahekorrast ülekandeprotsessis). Töö on seejuures vaadeldav kui üle kanduva energia see osa, mis on seotud süsteemiväliste parameetrite muutusega, näiteks gaasi mahu vähenemisega sellesellep kokkusurumisel.

Soojusvahetuse käigus annab üks termodünaamiline süsteem soojust või tööd ära täpselt nii palju kui teine juurde saab. Seejuures on töö ja siseenergiasiseegnergia muutused mõlemasmõloemas süsteemis väärtuselt ühesuurused, kuid märgilt vastupidised. Soojus kandub alati kõrgema temperatuurigatemfperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale, kusjuures kehade temperatuurivahe väheneb.

Termodünaamika vaatekohast ei saa keha sisaldada soojust kui energiat, küll agaagfa võib keha energiat soojusena juurde saada või ära anda; seepärast on soojusenergia asemel õigem rääkida soojusest. Siiski on soojusenergia mõiste kasutusel [[energeetika]]s kui [[kütus]]e põletamiselpõlewetamisel saadav energiavarude liik näiteks [[tuuleenergia |tuule-]], [[hüdroenergia |vee-]] ja [[päikeseenergia]] kõrval, samuti [[energiamajandus]]es, kus soojusenergiat käsitletakse [[kaup |kaubana]].